kubermangulinnades ning kihelkonnakool ja kreisikool maakondades Kreisikoolides anti teadmisi matemaatikast, loodusteadustest ja geograafiast Linnakoolide alama astme moodustasid elementaarkoolid, kus õpiti lugemist, kirjutamist ja arvutamist Talurahva haridustee algas vallakoolist, edasi mindi kihelkonnakooli 1840. a tekkisid õigeusu maarahvakoolid 1870. a kujunes püsiv koolivõrk Olid olemas ka pühapäeva- ja paranduskoolid 1828. a rajati elementaarkooliõpetajate seminar, õpetajate ettevalmistamiseks 19. sajandil mindi vaikselt üle kohustuslikule koolisundsusele. 1870-1880. aastatel kehtis see kogu eestis Tänu rahvakoolidele saavutati peaaegu täielik lugemis- ja kirjutamisoskus Tunnistusele on märgitud nii hinnangud õppeainete omandamise kohta kui ka märkus eluviiside ja kommete ning puudutud päevade kohta. Nagu näha, ei ole koolitunnistuste põhisisu
ülikool läänemere kubermangud moodustasid omaette õpperingkonna, mille keskuseks sai Tartu ülikool talurahva haridus algas vallakoolist, millele järgnes kihelkonnakool Kreiskool igas linnas õpe 2-3 aastat Matemaatika, loodusteadus, geograafia selle alamaste elementaarkool Püsiv koolivõrk tekib pärast pärisorjuse kaotamist talurahvaseadused panid aluse kindlamale koolikorraldussele Lõuna-Eestis varem Pühapäeva- ja paranduskoolid Rändõpetajad 19. saj lõpp kool kohustuslikuks - koolisundus Täielik lugemisoskus, 30%-40% kirjutamisoskus Hariduse levik oluline ärkamisaja eeldus Eestikeene ajakirjandus Perno Postimees 1857 Jannsen toodab sisu Eesti rahwas vs maarahvas Eesti Postimees 1864 Jannesni töö jätkub Tartus Jannsen oli mõõdukas konservatiiv 1865 laulu- ja mänguselts Vanemuine Rahvuslikud ettevõtmised 1860. aastatel "Peterburi patrioodid" Karell, Köler
Eestis valmistati ka palju paberit, toodeti isegi 70% kogu Vene impeeriumis vajaminevast paberist. Eesti kuulus Venemaa alla ja seega pidi kõigi muudatustega kaasa minema. Sätestati neljaastmeline ühtluskool: kihelkonnakool ja kreiskool maakondades, gümnaasium kubermangulinnades ning ülikool. Talurahva haridustee algas vallakoolist, millele järgnes kihelkonnakool. Koolis käimine oli aga Lõuna-Eestis ja Põhja-Eestis küllaltki erinev, et seda ühtlustada loodi pühapäeva- ja paranduskoolid. 19. sajandi keskel mindi üle koolisundusele. Tänu rahvakoolidele saavutati maarahva seas 1880. aastateks peaaegu täielik lugemis- ja vähemalt 30-40%-ne kirjutamisoskus. Mina arvan, et 19. sajand oli pöördepunkt Eestimaa ajaloos. Inimesed, eelkõige talupojad said rohkem õigusi, mis aitas elujärge parandada. Valdades hakkas olema omavalitsus, mille peamised eestvedajad olid talupojad. Üldine eluolu paranes ja ümbruskond arenes kiireti,
12 Peeter Põld ,,Eesti kooli ajaugu" lk 45 - 60 13 Lembit Andersen ,,Eesti rahvakooli ja pedagoogika ajalugu III" 2002 lk 32-37 10 Talurahva laste hariduse edendamiseks, mida suureti mõõdeti lugemisoskusega, kujunes kihelkonniti välja eripalgeline, kuid kindel õpetamise süsteem: koduõpetus, rändkoolmeitrite töö, pühapäevakoolid, paranduskoolid, külakoolid ja kihelkonnakoolid. Erinevate allikate põhjal jääb mulje, nagu oleks kooli saatmine pigem karistus. Tihti õpetati kodus ja lapsed õppisid usinasti lugema, kartuses, et muidu saadetakse kooli.14 Ülevaade Eesti Rahvakoolide võrgust 1851 aastal. L.Andersen ,,Eesti rahvakooli ja pedagoogika ajalugu III" lk 97 Nii koolivõrgu arengus, kui õppurite edasijõudmises oli märgata tunduvat arengut. Hakkas toimuma nn ,,lugemiskoolilt üleminek kirjutuskoolile
Põhja-Eestis rakendati 1822. aastast alates tööle rändõpetajad. Igas mõisakogukonnas määrati kindlaks koolipidamise paik, kuhu lapsed kogunesid. Pühapäeval teatas kirikuõpetaja kantslist, millisesse külla tullakse järgmisel nädalal lapsi õpetama.suuremates kihelkondades töötas kaks, väiksemates üks rändõpetaja. Talurahva laste lugemisoskuse tõstmiseks täiustati õppesüsteemi kahe õppevormiga: kodu- ja kooliõpetuse vahelülina pandi käima pühapäevakoolid ja paranduskoolid. Kogu 19.sajandi esimese poole arengu tulemusena jõuti 1849.aastaks Põhja-Eesti 43 kihelkonnast 28- s koolide asutamiseni. Nendes töötas 150 külakooli, kus õppis ühtekokku 4615 last. Ligikaudu neljakümne aasta jooksul ei suudetud Harju- ega Läänemaal ellu rakendada 1816.a. Eestimaa talurahvaseaduses ette nähtud nõuet, mille järgi pidi iga tuhande hinge kohta üks kool avatama. Põhja- ja Lõuna-Eestis jõuti kooliõpetuseni erinevatel aegadel, seetõttu on
annaabi.ee 
