Tabel 7.Maatriks K -0.04 -9.02 -0.34 Olemasolevate maatriksite põhjal saame leida muutujate x ja y parandid δx ja δy. Kasutame selleks valemit X=(JTJ)-1JTK, kus JT on maatriksi J transponeeritud (TRANSPOSE) maatriks ja (JTJ)-1 on maatriksite JT ja J korrutise pöördmaatriks (MINVERSE). Valemit järgides saame tulemuseks maatriksi X (Tabel 8), mis sisaldab endas muutujate x ja y parandeid (δx ja δy). Esimene lähendus on sellega lõpule jõudnud. Tabel 8. Maatriks X muutujate x ja y paranditega esimesest lähendusest -0.096 0.052 Arvutuste lihtsustamiseks kopeerime Excel’is oleva esimese lähenduse teisele töölehele. Esimesest lähendusest leitud parandid δx ja δy tuleb esialgsetele muutujate väärtustele juurde liita ning kogu arvutuskäik kordub ja saame muutujatele uued parandid (Tabel 9). Näeme, et parandid on võrreldes eelmistega palju väiksemad. Lahendust tuleks jätakata kuni parandid on muutunud tühiselt väikeseks. Tabel 9
Seetõttu toimub parandite leidmine valemi X= (JTWJ)-1JTWK abil, kus JT on maatriksi J transponeeritud (TRANSPOSE) maatriks ja (J TWJ)-1 on maatriksite JT, W ja J korrutise pöördmaatriks (MINVERSE). Olemasolevate maatriksite põhjal saame leida muutujate x ja y parandid δx ja δy. Valemit järgides saame tulemuseks maatriksi X (Tabel 13), mis sisaldab endas muutujate x ja y parandeid (δx ja δy). Tabel 13. Maatriks X muutujate x ja y paranditega esimesest lähendusest 0.003 0.007 Näeme, et δx oleks arvutuste lõpetamiseks piisavalt väike, kuid δy on veel liialt suur. Jätkame teise lähendusega. Arvutused toimuvad samamoodi. Ainuke erinevus on selles, et kasutatavate muutujate suurus kujuneb esialgsete väärtuste ja esimeses lähenduses leitud parandite summana (x0+ δx ja y0+ δy). Arvutused läbi tehes saame uue X maatriksi (Tabel 14), mis sisaldab endas uusi parandeid. Tabel 14
viga f -0,0765 -0,0755 fs= 0,107515 0,0059 0,0057 Fslubat 0,063164 (1/5000) Fsprakt 0,000340 suhteline parand x -0,000242 suhteline parand y -0,000239 siinus 0,90383377 0,49974806 -0,55823594 -0,47482226 arvutatud parandid paranditega juurdekasvud koordinaadid parandiga X Y X Y X Y 1030,300 866,487 0,001 0,001 1,7195 1,6817 1032,019 868,169 0,018 0,018 -30,1883 68,4496 1001,831 936,618 0,028 0,027 -42,0081 106,1982 959,823 1042,816 0,014 0,013 -49,3968 26,2655 910,426 1069,082
Välitööde lõppedes peavad olemas olema järgmised andmed: niitkaugusmõõturiga mõõdetud kaugus instrumendist kuni latini; lugem vertikaalringilt; lugem horisontaalringilt; viseerimiskiire kõrgus latil kui ei viseeritud instrumendi kõrgusele. Väliraamatu andmete arvutus toimub järgmiselt: 1. arvutatakse niitkaugusmõõturiga mõõdetud kaldkaugused instrumendist latini, arvestades niitkaugusmõõturi paranditega; 2. arvutatakse kaldenurgad selleks peab teadma, millises ringi asendis mõõdeti kaldenurki (vanemat tüüpi instrumentidel saadakse ,,suured lugemid" arvutamiseks tuleb teisendada väikesteks lugemiteks tuleb lahutada 1800); 3. horisontaalringi lugem saadakse mõõdistamiskäigu punktide järgi orienteeritud limbilt ja neid kasutatakse latipunktide plaanile kandmiseks ringmalli abil, kui
loomupärasest erinevusest (inimesed hindavad erinevalt kümnendikke) ja väliskeskkonna mõjudest. Süstemaatiliste vigade parandamisteks tuleb mõõteriistu perioodiliselt kontrollida ja justeerida. Kõrvaldamiseks ja mõju parandamiseks selgitada tekkimise põhjused ja seaduspärasused. Seejärel arvutatakse vastav parand. Juhuslikud vead, mis moonutavad mõõtmistulemusi antud tingimustest lubatava vea piires. Neid ei ole võimalik vältida ega nende mõju kõrvaldada paranditega. Nende vähendamiseks ja ühtlasi mõõtmiste täpsuse suurendamiseks on vaja kasutda kvaliteetsemaid mõõtmisvahendeid jne. Süstemaatilistest vigadest vabastatud saame juhusliku vea, mida nim. tõeliseks mõõtmisveaks. Juhuslikud vead ei esine mingi seaduspäraga, pole omavahel funktsionaalses seoses, juhuslik viga ei sõltu teistest sama seeria tulemuste vigadest. Juhuslike mõõtmisvigade omadused ja nende esinemise seaduspärasused ilmnevad alles ühe ja sama suuruse mitmekümnekordse
liikumisel. Välitingimustes on elektrijuhtivust võimalik määrata mõõteseadmega, mille nimetuseks on percomeeter. Nimetus tuleneb inglise keelsetest sõnadest Permittivity (dielektriline läbitavus) ja Conductivity (elektrijuhtivus). Percomeetriga mõõdetud näitusid tuleb töödelda spetsiaalse arvutiprogrammiga, mis korrigeerib mõõtmistulemusi kasvupinnase temperatuurist, niiskusest jm tulenevate paranditega. Olenevalt kasvatatavate taimede nõudlikkusest peaks kasvupinnase elektrijuhtivus varieeruma vahemikus 0,5 … 6 (10 x mSm/cm). Vastrajatud haljasalalt võetud proovides võib elektrijuhtivus olla isegi üle 10 (olenevalt sellest, kui suur väetisevaru anti), kuid esimese kasvuperioodi järel stabiliseerub näit tavaliselt tasemel 2 …5, mis sobibki enamiku taimede kasvatamiseks. Soolasisalduse kiire languse üheks põhjuseks on vees lahustuva lämmastiku koguse muutus, kuna
annaabi.ee 
