kõigel on hind (Samas 2004:2). Ühe valiku tegemine eeldab loobumist teisest valikust. Samuti järgib ka terviseökonoomika majandusteooria põhireegleid kuna ka seal tuleb teha valikuid ja võtta vastu otsuseid. Erinevus tuleb aga sisse selles, et terviseökonoomika põhieesmärgiks on käsutuses olevate nappide ressursside kasutamine kindlas suunas ehk siis rõhk on seatud tervise edendamisesse ja tervishoiuteenuse kättesaadavuse parandamisesse (Wonderling, Gruen, Black 2005:2). Terviseökonoomika on majandusteaduse rakendusvaldkond, mis on kujunenud nelja majandusteaduse valdkonna mõjul: (Meiesaar, Metsa, Haldma 2010:11) rahandus ja kindlustus; tööstuslik organisatsioon; tööjõud; riigirahandus. Järelikult on kõnealused kaks valdkonda üksteisega tihedalt seotud. Terviseökonoomikat peetakse aga praktilisemaks, kuna see haarab enda alla väga mitmed erinevad valitsemistasandid (Meiesaar, Metsa, Haldma 2010:12)
kõigel on hind (Samas 2004:2). Ühe valiku tegemine eeldab loobumist teisest valikust. Samuti järgib ka terviseökonoomika majandusteooria põhireegleid kuna ka seal tuleb teha valikuid ja võtta vastu otsuseid. Erinevus tuleb aga sisse selles, et terviseökonoomika põhieesmärgiks on käsutuses olevate nappide ressursside kasutamine kindlas suunas ehk siis rõhk on seatud tervise edendamisesse ja tervishoiuteenuse kättesaadavuse parandamisesse (Wonderling, Gruen, Black 2005:2). Terviseökonoomika on majandusteaduse rakendusvaldkond, mis on kujunenud nelja majandusteaduse valdkonna mõjul: (Meiesaar, Metsa, Haldma 2010:11) rahandus ja kindlustus; tööstuslik organisatsioon; tööjõud; riigirahandus. Järelikult on kõnealused kaks valdkonda üksteisega tihedalt seotud. Terviseökonoomikat peetakse aga praktilisemaks, kuna see haarab enda alla väga mitmed erinevad valitsemistasandid (Meiesaar, Metsa, Haldma 2010:12)
-) Kui loodusteadus hakkas arenema alles siis kui vabaneti kasutust metafüüsikast, siis eetika valdkonnas tuleks vabaneda absoluutsetest normidest ja usust ideaalsesse maailma. -) Uurimine peaks kohanduma konkreetsetele elusituatsioonidele. -) Filosoofia peaks hülgama filosoofide probleemid ning muutuma meetodiks, millega käsitelda "inimeste probleeme". * John Dewey ei olnud perfektsionist, ta ei uskunud täiuslikusesse. Ta nimetas oma filosoofiat "meliorismiks", s.t. usuks parandamisesse (melio=parem). -) See on maailma parandamise ja edu (progressi) usk. Oswald Spengler * Oswald Spengler (1880 1936) ta ajaloofilosoofia on kokkuvõetav mõttes: ei ole olemas ühtset maailmaajalugu, on ainult erinevate suletud kultuuride ajalugu. -) Iga kultuur läbib üksteise järel kolm staadiumi: *) sünd; *) õitseng; *) surm. -) Peateos oli "Õhtumaa allakäik" ("Der Untergang des Abendlandes") *) 2 köidet, vastavalt 1918 ja 1922.a.
See teeb soorituse analüüsi väga kee- rukaks. Tundes oskuste omandamise põhiprintsiipe, peaks treener olema võimeli- ne aitama parandada sportlase tehnikat vaatamata individuaalsetele iseärasustele. Sporditehnika analüüsimisel tuleks lähtuda järgmistest soovitustest: · võrrelda sooritust korrektse tehnikaga, · parandamiseks valida välja üks viga korraga, · selgitada välja vea põhjus ja määrata selle parandamise teed. Vigade parandamisesse tuleb suhtuda alati positiivselt: · kiita pingutust ja korrektset sooritamist, · anda lihtne ja täpne korrigeeriv tagasiside, · teha kindlaks, kas korrigeerivast tagasisidest saadi aru, · motiveerida sportlasi kasutama korrigeerivat tagasisidet, · kasutada oma personaalset stiili ja suhtlemisoskust. 87 SPORDIPEDAGOOGIKA NB! KOKKUVÕTE 1
annaabi.ee 
