Mõdriku 2012 On vähe ameteid, mis pakuvad inimesele täieliku eneseteostuse võimalust. Ikka jääb midagi vajaka või kaasnevad tööga ebameeldivused. Kas sotsiaaltöö on minu jaoks töö mis võimaldab lihtsalt elatist teenida või olen pigem elamise käigus jõudnud arusaamisele, et üks paremaid enesetunnetamise viise on vahetu suhtlemine inimesega. Üks paremaid enesetunde parandajaid on teadmine, et oled püüdnud kedagi aidata, olla kellelegi toeks. Mis on väärtused eetikas? Nagu me tema, on väärtus midagi, mis paneb inimese tegutsema. Väärtused määravad ära inimese suhtumise ja on osa inimese identiteedist. Kui inimene ei suuda hinnata oma väärtusi ei suuda ta ka adekvaatselt hinnata teisi inimesi. Tal puudu ettekujutus sellest, mis on õige ja mis väär, mis hea ja mis halb. Öelda, et mingi asi on
aastani (Piirsalu, 2003). 1990. a taastati Eesti Lambakasvatajate Selts, mille põhifunktsioonideks on jõudluskontrolli korraldamine, tõulammaste hindamine, tõukarjade hindamine, tõuraamatute pidamine, uute parandajate tõugude importimine ja levitamine Eestis, ühtse aretusprogrammi rakendamine eesti tumedapealiste ja eesti valgepealiste lambatõugude parandamisel. Kõrvuti puhasaretusega on pidevalt kasutatud eesti tumedapealite ja eesti valgepealiste lammaste aretuses parandajaid tõugusid, et jõudlusomadusi tõsta. Tänapäeval on välja jõutud lammaste aretusväärtuste hindamiseni e. tõelise geneetilise väärtuse määramiseni. Eesti maalammas Eesti maalammas oli eesti tumedapealise ja eesti valgepealise lambatõu saamise lähtematerjaliks. Eesti kohalike maalammastead jäljed kaovad ca 20 saj neljakümnendatel aastatel ehk 65-70.a. tagasi, sest sooviti pidada kõrgema produktiivsusega lambaid. Lambakasvatusspetsialistid ei ole silmaga näinud alates 20
aastani (Piirsalu, 2003). 1990.a. taastati Eesti Lambakasvatajate Selts, mille põhifunktsioonideks on jõudluskontrolli korraldamine, tõulammaste hindamine, tõukarjade hindamine, tõuraamatute pidamine, uute parandajate tõugude importimine ja levitamine Eestis, ühtse aretusprogrammi rakendamine eesti tumedapealiste ja eesti valgepealiste lambatõugude parandamisel. Kõrvuti puhasaretusega on pidevalt kasutatud eesti tumedapealiste ja eesti valgepealiste lammaste aretuses parandajaid tõugusid, et jõudlusomadusi tõsta. Tänapäeval on välja jõutud lammaste aretusväärtuste hindamiseni e. tõelise geneetilise väärtuse määramiseni. 1.3.2. Eesti maalammas Eesti maalammas oli eesti tumedapealise ja eesti valgepealise lambatõu saamise lähtematerjaliks. Eesti kohalike maalammaste jäljed kaovad ca 20 saj. neljakümnendatel aastatel ehk 65-70.a. tagasi, sest sooviti pidada kõrgema produktiivsusega lambaid. Lambakasvatusspetsialistid ei ole silmaga näinud alates 20
annaabi.ee 
