Tõnissoni valitsus tegi asja ära, kuid sattus seejärel konkurentide terava kriitikatule alla. Lisaks sellele süüdistati teda ka Eesti kahe sõjalaeva mahaparseldamises Peruule, kuigi tegelikult oli nende müügis kokku leppinud juba eelmine valitsus. Tõnissoni valitsuse ajal toimus ka Vabadussõjalaste poolt esitatud uue põhiseaduse rahvahääletus. Poliitiline elu oli väga agressiivne, toimus lööminguid erinevate parteide esindajate vahel ning moodustati koguni paramilitaarseid ühinguid. Et see hakkas ohustama Eesti riigikorda, oli Tõnisson sunnitud riigis välja kuulutama kaitseseisukorra, millega parteide löögirühmad laiali saadeti ning valitsuse kritiseerimist ajakirjanduses piirati. Tegu ei olnud diktatuuri kehtestamisega, sest kõik parlamentaarse demokraatliku riigikorra institutsioonid jäid täies mahus alles ning toimisid edasi. Tõnissoni eesmärgiks oli ebademokraatlikuks muutuvaid ühendusi "õigele teele" tagasi
· Äärmusparempoolsed kerkisid esile isegi Inglismaal. Briti Fasistide Liit Saksa natsionaalsotsialism · Nationalsozialismus · Eelkäija 5.01.1919 asutatud Saksa Töölisparteina . · Esimene esimees Anton Drexler; Adolf Hitler sai esimeheks 28.07.1921. · Algusest peale pan-natsionalistlik, Versailles' süsteemi vastane, antisemiitlik, antimarksistlik, antiparlamentaristlik, antimonarhistlik. · Asutas paramilitaarseid üksusi. SA "pruunsärklased"; SS "mustsärklased" algselt Hitleri ihukaitse. · 1923-1924 istudes vanglas pärast Müncheni õlleputsi vanglas kirjutas Hitler "Mein Kampf'i" · Üks esimesi Hitleri kaaslasi oli ka Rudolf Hess. Põgenes mais 1941 Inglismaale. · 1920. aastate algul liituvad paljud hilisemad tuntumad natsid, nagu Hermann Göring, Joseph Goebbels, Heinrich Himmler. · Sünkretistlik: ühendas endas parem- ja vasakideoloogiate elemente.
Religioon muutis riigi pühaks ja määras selle põhikooli kavasse, et muuta juba noorelt mõtteviisi ja itaallaste kombeid. Sooviti luua nn „uus inimene“ , kes usub fašismi ja on selle liige. 21. Diktatuur: võimuvõrgustikud Poliitiline partei oli ühe partei võimu all, mida juhtis isikkultusega ümbritsetud juht. Partei taotles mobiliseeritud massilist toetust, eriti noorsoo hulgas, ning organiseeris paramilitaarseid üritusi. Partei poliitikale allus nii seadusandlik kui täitevvõim. Totalitaarsete režiimide eesmärk oli poliitikaehitise ümbertegemine. Kõige suuremaid ümberkorraldusi tegid Venemaa juhid, kelle siht oli kõik senised institutsioonid kaotada. Kolme selle ajajärgu põhiseadusega loodi nõukogude süsteem, mis allus kõigil tasanditel Kommunistlikule Parteile. Parteil ja tema Keskkomiteel oli totaalne võim, viimane jagunes omakorda Orgbürooks, Poliitbürooks ja Kontrollkomisjoniks