paramagneetiku osake magnetväljas nagu pisike magnetnõel. Ta üritab pöörduda asendissse, milles osakese magnetväli oleks väljastpoolt mõjuva magnetväljaga samasuunaline. Päriselt ei õnnestu see aga kunagi, sest soojusliikumine lõhub osakeste omamagnetväljade niisuguse korrapärase paigutuse. Siiski on osakeste magnetväljal kalduvus eelistada neile mõjuva magnetvälja suunda ning tekitada samasuunaline lisaväli. Sellepärast magnetväli paramagneetikus tugevnebki. 3) Ferromagneetikud- ained, mis tugevdavad talle mõjuvat magnetvälja tuhandeid kordi. Näiteks :raud,nikkel,koobalt. Ferromagneetiku ühe osakese magnetväli on väga tugev, seetõttu suudavad ferromagneetiku osakesed vastastikku üksteise magnetvälja tugevdada, mille tulemusel tekivad iseeneseliku magneetumise piirkonnad, mida nimetatakse domeenideks. Doomen ongi saanud oma nime selle järgi, et temas
µ=B/B 0. Magnetiliste omaduste järgi jaotatakse ained kolmeks:1)diamagneetikud.Aine aatomi kogu magnetväli on välismõju puudumisel null. Väljast poolt mõjuv magnetv. paneb e aatomiks liikuma nii et tkib nõrk vastupidise suunaga väli. Magnetv. Nõrgeneb diamagneetikus veidi. µ=B/B 0 <1. (joonis6)2) paramagneetikud. Aine aatomis ei ole e summarne magnetv null. Aatomid pöörduvad eelistatult asendisse, kus nende magnetv oli välis magnetv suunaline. Magnetväli paramagneetikus tugevneb veidi. µ=B/B0 >1 (joonis7) 3) ferromagneetikud. Aine iga aatomi magnetv on väga tugev esinevad aine iseeneslike magneetumise piirkonnad domeenid. Magnetv ferromagneetikus tugevneb 1000 kordi µ=B/B0 >>1<104 (joonis8) Ohmi seadus vooluringi osa kohta.takistusEriliiki juhtidel sõltub voolutugevus pingest erinevalt. Pinge voolutunnus saamiseks tuleb mõõta erinevatele pinge väärtustele vastavad.Ohm uuris katseliselt I ja
µ=B/B 0. Magnetiliste omaduste järgi jaotatakse ained kolmeks:1)diamagneetikud.Aine aatomi kogu magnetväli on välismõju puudumisel null. Väljast poolt mõjuv magnetv. paneb e aatomiks liikuma nii et tkib nõrk vastupidise suunaga väli. Magnetv. Nõrgeneb diamagneetikus veidi. µ=B/B 0 <1. (joonis6)2) paramagneetikud. Aine aatomis ei ole e summarne magnetv null. Aatomid pöörduvad eelistatult asendisse, kus nende magnetv oli välis magnetv suunaline. Magnetväli paramagneetikus tugevneb veidi. µ=B/B0 >1 (joonis7) 3) ferromagneetikud. Aine iga aatomi magnetv on väga tugev esinevad aine iseeneslike magneetumise piirkonnad domeenid. Magnetv ferromagneetikus tugevneb 1000 kordi µ=B/B0 >>1<104 (joonis8) Ohmi seadus vooluringi osa kohta.takistusEriliiki juhtidel sõltub voolutugevus pingest erinevalt. Pinge voolutunnus saamiseks tuleb mõõta erinevatele pinge väärtustele vastavad.Ohm uuris katseliselt I ja
1) Diamagneetikud sellise aine aatomi kogu magnetväli on välismõju puudumisel null. Väljastpoolt
magnetväli paneb elektronid aatomis liikuma nii, et tekib nõrk vastupidise suunaga magnetväli.
Magnetväli diamagneetikus nõrgeneb veidi =B/Bo<1 (B
Tema tihedus normaaltingimustel on 9,78 g/cm3 ja sulamistemperatuur on 271 Celsiuse kraadi. Klaas = 0,999987 Paramagneetikud Paramagneetiku aatomis ei ole elektronide summaarne magnetväli null, sest elektronide arv on paaritu. Ühe elektroni omamagnetväli jääb tasakaalustamata. Välises magnetväljas üritab paramagneetiku osake pöörata end nii, et osakese magnetväli oleks välise väljaga samasuunaline. Seetõttu magnetväli paramagneetikus veidi tugevneb. Paramagneetikute erineb väga vähe ühest, näiteks: Plaatina = 1,000250 Volfram = 1,000176 Hapnik = 1,0000019 Ferromagneetikud Ferromagneetik erineb paramagneetikust selle poolest, et tema ühe osakese (aatomi) magnetväli on väga tugev. Ferromagneetikus tekivad iseenesliku magneetumise piirkonnad, mida nimetatakse domeenideks (domain). Domeeni mõõtmed on 0,1 - 10 m. Domeeni piires on kõigi osakeste magnetväljad ühesuguse suunaga.
elektronide magnetmomendid on nullid. Väline magnetväli diamagneetikutes nõrgeneb. -10 -6 Magnetilised omadused temperauurist ei sõltu. Nt vask, kuld, hõbe, vesi 2.5. Paramagnetism Paramagneetiliste ainete aatomid omavad püsivaid magnetmomente. Välise välja puudumisel keha tervikuna magneetunud pole. Välises magnetväljas saavad magnetmomendid eelisorientatsiooni. Väline magnetväli paramagneetikus võimendub. >0 , 10 -4 nt alumiinium, hapnik, plaatina 2.6. Ferromagnetism Ained, mis võivad olla magneetunud ka välise välja puudumisel, omavad spontaanset magneetuvust. Temperatuuri tõstes magneetilised omadused vähenevad ja teatud temperatuurist alates käituvad need nagu paramagneetikud. Nt raud, nikkel, koobalt, nende sulamid 3. Elektromagneetiline induktsioon 3.1. Lenzi reegel. Elektromagneetilise induksiooni seadus.
17) Siin B0 on magnetväli vaakumis, B on magnetväli samadel tingimustel aines. Võrdetegurit nimetatakse aine magnetiliseks läbitavuseks. 20 Diamagneetikus on magnetiline läbitavus ühest natukene väiksem, 0,999 1 ja magnetväli nõrgeneb võrreldes vaakumiga. Paramagneetikus 1 1,001 ja magnetväli tugevneb võrreldes vaakumiga. Ligikaudsete arvutuste korral võib magnetvälja muutumise para- ja diamagneetikutes üldse arvestamata jätta. Ferromagneetikutes võib väärtus erijuhul ulatuda isegi kümnete tuhandeteni. Elektrivälja kirjeldamiseks keskkonnas defineerisime abisuuruse D 0 E kui elektrinihke vektori. Analoogiliselt defineerime magnetvälja jaoks abisuuruse B
annaabi.ee 
