saavad ühe ja sama testi korduval tegemisel ühesuguse skoori. Seda nimetatakse ka testi stabiilsuseks. (kasut. sageli) * Lihtsaim reliaabluse leidmise viis * Erinevus mitme testimise vahel peaks kajastama puhtalt mõõtmisviga * Arvutatakse Pearsoni r Kuid tuleb ka meeles pidada, et: * konsistentne kogemus võib ajas muutuda * testikogemus võib muuta isiku tõelist skoori (vastaja reaktiivsus!) ja seega tekitada ülekandeefekti * praktikas on seda raske korraldada kõigi testidega 2. paralleeltesti meetod – (kasut.harvem) * kaks testi, mis mõõdavad sama asja * ülekandeefekt on väiksem kui kordustesti meetodil * puuduseks on see, et praktikas on raske välja töötada ja läbi viia 2 võrdväärset testivormi * arvutatakse Pearsoni r Et vältida ülekande efekti ja saada kiiremini kordustesti tulemused. Inimestel on nt meeles testi küsimused või vastused, seega ei saa puhast testimis tingimust. 3
Termin "mõõtmisviga", millele sageli uurimuste puhul viidatakse, ei tähenda midagi muud, kui seda, et mingi soovimatu faktor on põhjustanud tulemustes ettearvamatut variatiivsust. Need kõrvalmõjud tuleb viia nii minimaalseks kui võimalik (Näiteks katsetingimuste võimalikult konstantseina hoidmisega - mida saab väga hästi teha näiteks arvutieksperimentides), ja sellega mõõtmise reliaablus tõuseb. Reliaabluse liike: A) Testimeetodi puhul: -kordustesti reliaablus -paralleeltesti reliaablus -poolitusmeetodi reliaablus. B) Statistiline reliaablus näitab, kuivõrd on tulemus tingitud juhusest (kui suur on tõenäosus saada antud tulemus juhuslikult). Järeldavas statistikas kasutatavate meetodite ja testide abil leitakse, kas katse erinevate tingimustes saadud tulemuste erinevus on statistiliselt usaldusväärne. Kui erinevus on nii suur, et tema juhusliku saamise tõenäosus on väiksem kui 0,05 e. 1/20 (mis on
mõõtma on määratud; mil määral ta on vaba mõõtmisvigadest. Usaldatavus avaldub (1) tulemuste stabiilsuses (korduva testimise puhul) ehk selles, et (2) kõigi testiülesannete lahendamine nõuab testitavalt ühtede ja samade võimete kasutamist ning selles, et (3) antud testi tulemused korreleeruvad teiste analoogiliste testide tulemustega. Testi reliaablust kontrollitakse (1) retesti (kordustesti), (2) paralleeltesti (kahe võrreldava testi sooritamisega, millest ühe usaldusväarsus on tuntud ja (3) testi poolitamise (testi kaheks võrdseks osaks jagamise) meetodeid kasutades. 3.2. Testi valiidsus (kehtivus) Testi valiidsus ehk kehtivus näitab, mil määral (millises lähenduses) test täidab seda otstarvet, milleks teda kasutatakse (ehk mil määral ta mõõdab seda omadust, mille mõõtmiseks ta arvatakse sobivat). Et
annaabi.ee 
