1525. aastal ilmus trükist luterlik käsiraamat Liivimaal kasutatavates keeltes, aga ühtegi eksemplari pole säilinud. 16. sajandil oli Tallinnas juba mitu raamatukogu ning mitmeid raamatuköitjaid, kes ka müüsid raamatuid. Esimene trükikoda asutati 1631. aastal Tartus. Tallinna jõudis esimene trükikoda 1634. aastal. Trükistes kasutati ladina ja gooti kirja. Esimene Eestis trükitud eestikeelne raamat on Tallinnas kasvanud Heinrich Stahli koostatud saksa- ja eestikeelse paralleeltekstiga kirikliku käsiraamatu "Käsi- ja koduraamat Eesti vürstkonnale Liivimaal". Esimene eestikeelne aabits trükiti 1641. aastal, aga see ei ole säilinud. S.P.
Kus need liiga suureks osutusid, jagati väiksemateks uute kogudusekirikutega. Arvatakse, et eesti kihelkondlik jaotus kujunes põhijoontes välja 13. saj lõpuks ja muutus keskaja jooksul suhteliselt vähe. -Eestikeelse kirjasõna sünd. Tänaseni säilinud katkendid oörinevat 1530. aastatest. Tallinna oleviste kiriku jutlustaja koostas alamsaksakeelse luterliku katekismuse, mille pühavaimu pühavaimu õpetaja Johann Koell tõlkis eesti keelde. Katekismus ilmus eesti-saksa paralleeltekstiga 1535 aastal. Väidetavate eksimuste tõttu luterliku teoloogia vastu lasi tallinna raad kogu raamatutiraazi hävitada. Reformatsioon Liivimaal: -Luterliku jutustamise algus Esimesed luterlikud jutlustajad hakkasid siin tegutsema juba 1520.aastate algul. Sellele aitavad kaasa tihedad kontaktid põhja-saksa hansalinnadega. Liivimaa piiskopid: inimestele tuleb teatavaks teha Lutherit hukkamõistva bulla sisu. Luterlus hakkas kiiresti levima riias.
(Trükkisid sakslased, kes olid omandanud keele) •Kirjakeel alates 16. saj algusest: kohe kaks – tallinna ja tartu keel •Kahe kirjakeele tekkepõhjused on murdeline ja poliitiline killustatus (1558 algas Liivi sõda, 1561 läks Põhja-Eesti luterliku Rootsi ja Lõuna-Eesti katoliikliku Poola haldusesse). •16. sajandist säilinud 1 rmt fragmendid ja 13 käsikirjalist allikat. •1535 trükiti Wittenbergis Tallinna vaimulike Simon Wanradi ja Johann Koelli koostatud alamsaksa ja eesti paralleeltekstiga katekismus. •Lõpus on märkus, et eesti keel ei ole igal pool sama ja esimene „normeerimiskatse“ – soovitus kasutada Laiuse murrakut (Kesk-Eesti). Tekstis leidub nt vorm peame 5-l eri kujul: piddame, piddeme, peam, pyddam, pidama 8. Port Royali grammatika, ratsionalism keeleteaduses. TERMIN: Port Royali grammatika - ilmus Prantsusmaal 1660. a (tegelik pealkiri „Grammaire generale et raisonnee"
annaabi.ee 
