..................................................................................5 C2.1.6 Operatsioonisüsteemide liigitus.................................................................................... 6 C2.1.7 Rakendusprogrammiliidese mõiste ................................................................................7 C2.1.8 Riistvara haldus tarkvara abil ......................................................................................... 8 C.2.2 ÜHEAEGSED- JA PARALLEELPROTSESSID ................................................................................. 9 C.2.2.1 Kopereeruvad protsessid .............................................................................................. 10 C2.2.2 Lõime mõiste ................................................................................................................ 10 C2.2.3 Kontekstivahetuse mõiste ............................................................................................. 11
4) A large set of pre-configured software packages the installation tool will pull from the net and install Important core distros: Debian: .deb packages, focus on fully free software , Ubuntu based on Debian RedHat: largest commercial Linux provider, .rpm packages Slackware: one of the earliest, focus on stability and simplicity Gentoo: software installed by building from source Arch: minimalist, geared towards expert hackers Paralleelprotsessid on illusioon. Tegelikult pannakse 1 programm kinni ja siis antakse aega teisele ja siis pannakse see kinni ja antakse aega uuesti esimesele. Protsessidevaheline suhtlus: 1)Võrk 2)Torud (Pipe) - 1 kirjutab teine loeb 3)Jagatud mälu kõik saavad lugeda ja kirjutada Framework-id: Microsoft .NET Java Spring Ruby on Rails PHP Zend framework Python Django GNU ideoloogia: vabadus: primaarne on tarkvara vabadus, sekundaarne tasuta kättesaadavus (free as in free speech, not as in free beer)
nagu näiteks: · Kas ja millise muu tarkvaraga ning millise protokolliga ja andmetega peab loodav tarkvara suhtlema, · Mil määral on kasutajaliides seotud tarkvara muude osadega, · Milline on kasutatavate andmebaaside struktuur ja sisu, · Kuidas salvestatakse muud (st andmebaasidevälised) andmed, · Milliseid põhialgoritme kasutatakse, · Kuidas korraldatakse mäluhaldus, · Kuidas on lahendatud paralleelprotsessid ja mitmekasutaja võrguopeatsioonid, · Turvaprobleemide lahendamise põhimõtted, · Tarkvara adapteeritavus teistesse keeltesse, aga samuti teistele platvormidele, · Kuivõrd avatud täiendavate funktsioonide realiseerimiseks ja dünaamiline on loodav tarkvara, · Vigade käitlemise kooskõlalised põhimõtted. Arhitektuuri käsitlev dokument peab ka selgitama, kuidas arhitektuur on kooskõlas projekti
arendusvahenditega ning nad on tüüpiliselt kasutatavad ainult selle konkreetse programmeerimiskeele ja arendusvahendi koosseisus. komplektis kompilaatorite ja muude tarkvara-arendusvahenditega Enamik keeli sisaldab suhteliselt piiratud võimalustega standardteeke. Näide: C standardteek sisaldab stringtöötlust, failitöötlust, trükkimist, veel paari analoogilist kategooriat. Reeglina on võimsad rakendusteegid (graafika, aknad, hiir, võrguühendused, paralleelprotsessid jne ...) ebastandardsed, piiratud teatud riistvara ja opsüsteemiga (Windows, Linux, iOS, Android, ...) Erandina on Javal väga mahukas standardteek, mis samas porditud kõigile olulistele opsüsteemidele. Universaalne, välja arvatud tippkiirust nõudvad või embedded või operatsioonisüsteemi-rakendused: Java Maksimaalset kiirust nõudvad rakendused, embedded ja süsteemprogrammeerimine: C, C++
annaabi.ee 
