Liturgia jumalateenistuse läbiviimise kord. Koraal vaimulik laul Gregoriuse koraal keskaja kirikulaul, mille loojaks Rooma paavst Gregorius Suur. Tunnused. *ladina keeles *1-häälne *a capella (ilma pilli saateta) *puudub taktimõõt Organum esimene mitmehäälne kirikulaul, kus ülemiseks hääleks gregoriuse koraal, alumine hääl liigub paralleelselt - seda nim. paralleelorganumiks Hiljem liikus alumine hääl iseseisvalt - vabaorganum. Motett mitmehäälne laul, iga hääl oli erikeeles. Oli mõeldud laulmiseks, mitte kuulamiseks, sest tekstist ei saanud aru Missa on katoliku kiriku jumalateenistus, kus lauldakse 5 kindlatel ladinakeelsetel palvetekstidel laulu. Need laulud on: 1. Kyrie eleison Issand halasta 2. Gloria in excelsis Deo au olgu Jumalale kõrges 3. Credo in unum Deo mina usun ühtainsasse Jumalasse 4
selge, ilmselt kasutati seda algselt intstrumentaalmuusika tähenduses, sest kreeka keeles tähendab ,,organon" muusikainstrumenti (aga mitte orelit, nagu mõnikord ekslikult arvatakse). Organum on üks vanemaid mitmehäälsuse ja polüfoonia liike. Põhihääleks (vox principalis) on tavaliselt Gregoriuse laul, mida dubleerib teine hääl (vox organalis) kvardi, kvindi või oktaavi võrra kõrgemalt või madalamalt. Sellist paralleelset laulmisviisi nimetati paralleelorganumiks ja see oli kasutusel 9-11 sajandi 1. pooleni. 11. Sajandi teisel poolel asendus paralleelorganum vaba organumiga. 13. sajandi paiku kujuneb välja Gregoriuse laulu baasil välja uus zanr motett (pr k motet - värss), millest saab selle sajandi põhizanr. Motett on selline laul, kus alumisele häälele (lad k cantus firmus kindel laul, nimetatakse ka tenoriks), milles oli tavaliselt rütmiseeritud Gregoriuse laul, lisati uute tekstidega ülemised hääled.
Silme ette maaliti pilte viimse päeva piinadest, mis ootas patuseid ja usust ärapööranuid. See meloodia on jäänud muusikas surma sümboliks tänaseni. Mitmehäälsus. Ei ole täpselt teada, millal kirikukoorid mitmehäälselt laualma hakkasid. Viited sellele pärinevad~7. sajandist. Organum esimene mitmehäälne vaimulik laul. Algselt 2-häälne, kus ülemiseks hääleks gregoriuse koraal, alumine hääl liikus paralleelselt ülemisega (võis mängida ka orel). Seda nim. paralleelorganumiks. Hiljem tekib nn. vabaorganum, kus alumine hääl liigub iseseisvamalt. Motett (pr.kr.= sõna) Lauldi nagu mitut laulu korraga, iga hääl oli erineve tekstigab (võis olla mitu autorit). Olid 3-4 häälsed, a-capella (ilma saateta). Motett oli mõeldud laulmiseks mitte kuulamiseks (polnud võimalik aru saada mitmest tekstist korraga). 13. saj. keelatakse moteti laulmine kirikus (ei täitnud sõnumit) Noodikiri varase keskaja noodikirja aluseks olid erilised märgid
annaabi.ee 
