Süüdi on see, kes vastu hakkab, sest ainult tema tõttu saab sõda teoks. Ei maksa üldse tähele panna, mis raamatutes seisab. Inimesed, kes neid kirjutavad, otsivad sageli ainult ilusaid ja sügavmõtteliselt kõlavaid sõnu, mis palju midagi ei tähenda. Mida kujutab endast Karl Ristikivi ,,Hingede öö" ? K.Ristikivi romaani "Hingede öö" tuleb eelkõige võtta kui reisikirjeldust. Mina-tegelane rändab läbi Surnud Mehe maja, mis on justkui omaette paralleelmaailm, koosnedes peamiselt peategelase kahtlustest, hirmudest, mälestustest ja tulevikulootustest. Surnud Mehe majja, kogu selle keerukuses ja dimensioonirohkuses, võib suhtuda kui elu sümbolisse, mille koridorides ja usterägastikus peategelane eksleb. Ta on otsija, pagulane nii hingelt kui saatuselt, kes on kaotanud usu inimsusse ning kahtleb oma eksistentsi õigustatuses. Sisenemine Surnud Mehe majja on peategelase jaoks põgenemine pagulaseks olemisega kaasneva üksilduse ja vaenu eest
Öeldes seda sedasi otse välja, tundub see keskiga siiski valgusaastate kaugusel. Kunst on inimese sisemise väe väljendus. Kui oled nii inspireerunud, siis kogu see vägi tahaks seest kuidagi välja purskuda ja manifisteeruda füüsilisel kujul võttes ühte või teist vormi. Sisemine vägi on sisemaailma tunnetamise küsimus. Minu arvates õnnelikud on need, kes suudavad piisavalt tunnetada ja sügavuti minna ja neile avaneb automaatselt laiem maailm, metamaailm, paralleelmaailm, kuidas keegi soovib nimetada. Kindel on see, et midagi laieneb, millegi võrra on rikkam. Kunst pole lihtsalt see mida sa vaatad, mingi vorm. Kunst on midagi rohkemat, mingi kiiksuga, mingi liialdusega, ikka sügavalt tunnetuslik, kus väljendatakse mida tavakeeles väljendada ei saa. Kuna minu meelest kunst on sügavalt tunnetuslik, siis on päris keeruline seda temaatikat kuskile raamidesse panna ja täpselt defineerida selle füüsilist olemust. Tänapäevane inimkond
turvaline koduruum, mis algab köögist. Köögilaua ümber avaldab end luule, samas muutuvad oluliseks mingid piiriületused. Koduruumi võivad siseneda külalised, toimuvad väljamurded koduruumist. Kui müstik tajub kuskil, et seal on kõrgemad jõud, aga minu väeti võim sinna ei suudagi saada, seal on ületamatu piir, siis maagiline maailm näeks välja teistmoodi, on samamoodi mingid määratud jõud, teistmoodi maailm, aga see on kuskil siinsamas, tekib tunne, et oleks paralleelmaailm. Lühike luule, aga selles peegeldub mingi lugu. Alates sünnisõnade ja surmasõnumite raamatutest tuleb mänglevat iroonilist kergust. Tuleb õrn mäng, alates sellest raamatust hakkab avaldama kodaverekeelseid luuletusi. Kui kõige hilisemat loomingut vaadata, siis kodaverekeelses loomingus tuleb eriti hästi välja. 90-00ndate loomingus iseloomulik see, et kirjutab millestki konkreetsest, võib minna suuri haardeid võtma.
seisuga ja tal on selge, et esimene väide on tõene ja kõik teised on väärad. Aga pole ju võimatu, et see auto oleks olnud värvitud hoopis roheliseks. Kaks esimest asjaolu on füüsiliselt võimalikud, loodusseadused lubavad roheliste autode ja vigaste piduritega autode olemasolu. Kolmas väide aga on kindlasti väär, sest loodusseadused ei luba ühelgi ainelisel objektil valgusest kiiremini liikuda. Ent võib-olla on kusagil mingi paralleelmaailm, kus autod saavad sõita valguse kiirusest kiiremini? Võib-olla muutuvad füüsikaseadused ajas nii, et auto saab valgusest kiiremini liikuda? See, mis on füüsiliselt võimatu, võib olla loogiliselt võimalik. Ent neljas väide on ka loogiliselt võimatu, selle tõesus tekitaks vasturääkivuse.4 3 Kui juba võimalikkust edasi arendada, siis ei pruugi see olla midagi meeldivat, kui nt uue võimaliku korra järgi
annaabi.ee 
