mg/ml. Glükoosisisalduse leidmiseks kasutame mahla puhul valemit: X= (C * L * 10-3 * 100) / d = (0,42*25*10-3 * 100) / 1 = 1,05 % C= glükoosisisaldus uuritavas lahuses vastavalt kaliibrimisgraafikule (mg/ml) L= lahjendustegur (antud katses minul L=25) d= mahla tihedus (võib lugeda võrdseks 1-ga) Järeldus Kuna kaliibrimissirge osutuski sirgeks, nagu ideaalis vaja oli, siis loen katse õnnestunuks. Tean, et katse tegemisel tulid ette mõned ebatäpsused koguste mõõtmisel ja paralleelkatsete optilise tiheduse väärtus kõikus samuti, kuna jätsin lahuse filtreerimata. Samas ei oska ma aga vea suurust hinnata, kuna ma ei leidnud Internetist sidrunimahla glükoosisisalduse kohta informatsiooni.
U leidmiseks võib kasutada ka lihtsaid seoseid: sõltub nihketugevus normaalpinge suurusest. Normaalselt tihenenud savi pruugi sobida teistes paikades. Nende usaldusväärsus sõltub paralleelkatsete 8 2 puhul on graafik sarnane sellele, mis saadakse liiva teimimisel. See tähendab, U= 4 Tv kui U < 0.5 U = 1- 2 e- 4 T v kui U > 0,5 hulgast ja kasutatud teimide usaldusväärsusest. Enamkasutatavad on seosed,
Pinnase kokkusurutavus sõltub peale tema poorsuse ja konsistentsi veel paljudest teguritest, millest mõnede arvuline iseloomustamine on raske, näiteks struktuur, terade kuju jne. Seepärast ei saa empiirilised seosed olla väga täpsed ja üldised ka ühe pinnaseliigi jaoks. Ühes regioonis määratud sõltuvused ei pruugi sobida teistes paikades. Nende usaldusväärsus sõltub paralleelkatsete hulgast ja kasutatud teimide usaldusväärsusest. Enamkasutatavad on seosed, mille aluseks penetratsioonitakistus qc. See on standardse koonilise otsaga (60°tipunurk ja 35,7 mm läbimõõt) varda (CPT) süvistamiseks vajaliku jõu suhe koonuse pinnaga. Deformatsioonimoodul leitakse seosega E = kq c (4.37) kus k sõltub pinnaseliigist
annaabi.ee 
