Nomenklatuuri tähistamine sõltub mõõtkavast: 1:50000 -> 6411 1:20000->64.11 1:10000->64.111 38. Milline on Eesti topograafiliste kaartide jaotus ja nomenklatuur? Jaotus: · Kaardilehed on orienteeritud telgmeridiaani järgi · Aluseks on 1:200 000 kaardilehtede jaotus · Baaskaart on jaotatud 50x50cm suurusteks kaardilehtedeks. Nomeklatuur: · Nomenklatuuri aluseks on on telgmeridiaani ristjoone x=5900 km ja paralleeljoone y=200 km lõikepunkt. Nomenklatuuri aluseks on 1:200 000 kaardileht ja sellest hargneb 2 sõltumatut süsteemi. 39. Kuidas tagatakse kaardi loetavus? Kaardi loetavust tagatakse märgisüsteemi abil. Kaardi loetavus: · teemakohasus näidata nähtusi, mis teemale vajalikud · õige üldistatuse aste ei näidata liigseid ega ka liiga üldisi detaile, märgid ei kuhju üksteise otsa · rõhutatus tähtsad asjad esile tõsta
leeljoon soovitavale kaugusele lähtejoonest (sisestades nõutava kauguse kas arvuliselt, kahe punkti vahelise kaugusena, või jättes muutmata) või läbi nõutava punkti (sisestada täht T). Kui paralleeljoonte vahelist kaugust pole vahepeal vaja muuta, võib käsuga OFFSET luua 32 piiramatu arvu paralleeljooni (vastasel juhul tuleb käsk lõpetada ja alustada teda uuesti, juba muudetud kaugusega). Paralleeljoone loomise suund tuleb näidata hiirega vastusena viibale Specify point on side to offset:?. Käsu lõpetab tühisisestus või vajutus klahvile Escape. Objekti(de) ühtlaseks suurendamiseks/vähendamiseks kõikide koordinaattelgede suhtes on kasutusel käsk SCALE. Valikuhulga moodustamise järel tuleb teatada baaspunkt, see on punkt, mis ojektide suurendamisel jääb paigale. Seejärel antakse valikuvõimalus, kas sisesta-
· Seejärel tõmbame punktist B rida võimalike lihkejooni B-C1, B-C2 jne. · Määrame lihkejoone, maapinna ja seina vahelise osa pindala. Korrutades selle pinnase mahukaaluga saame selle osa kaalu. Kui maapinnale mõjub vaadeldava lihkekiilu ulatuses mingi koormus, lisame selle pinnase kaalule. Saame lihkejoonele mõjuva jõu G. · Kanname selle jõu sobivas mõõtkavas abijoonele B-D alates punktist B. · Tõmbame selle jõu lõpust teise abisirgega paralleeljoone kuni lõikumiseni valitud lihkejoonega. Selle lõigu pikkus ongi otsitav seinale mõjuv jõud Pa. (muidugi samas mõõtkavas kui G). · Korrates seda toimingut mitmesuguste lihkejoontega, saame rea punkte lihkejoontel. · Ühendades need punktid kõveraga saame nn Culmani kõvera. · Tõmmates sellele kõverale puutuja, mis on paralleelne esimese abisirgega BD, saame suurima võimaliku survejõu ning sellele vastava lihkejoone asukoha.
annaabi.ee 
