Pikkepinge on Pikkepinge positiivne, kui tegemist on tõmbepingega (mõjuvad jõud tahavad varrast pikendada) ja negatiivne, kui esineb survepinge (varrast surutakse kokku). Paindepinge tähendab seda, et vardale mõjub painemoment, mis jaguneb samuti märgiliselt kaheks, vastavalt Valem 2 Paindepinge surutud ja tõmmatud kiududele ning sõltuvalt teljestiku asetusest. Teine, kui pinge mõjub konstruktsiooni osa või lõikepinnaga paralleeleselt (piki pinda), siis nimetatakse seda nihkepingeks ehk tangetsiaalpingeks. Nihkepingeväli on seotud väändemomendi ja põikjõuga. Nihkepingevälja puhul kehtivad reeglid: Ristlõike serval saab esineda ainult puutujasihiline nihkepinge. Ristlõike väljaastuvas nurgapunktis võrdub nihkepinge nulliga Valem 3 Väändenurga
kambium puudub, Avatud juhtkimp - kambium olemas. Aastarõngad igaaastane juurdekasv. Kevadel toodab kambium enamasti suure läbimõõduga trahheesid ja trahheiide, suvel ja sügisel aga väikese diameetriga kitsaid trahheiide ning rohkem puidukiude ja põhikudet. Leht. Lehe ül: · fotosüntees · hingamine Lehe tunnused: · taime vegetatiivne organ · kasv piiratud · ei kanna teisi organeid · dorsoventraalse sümmeetriaga Liitleht lehed on võrsel paralleeleselt. neid on palju, vaata sibula antud lehelt Lihtleht leht on võrsel üksikult. Roodumine sõrm, sulg, lehvik ja rõõproodumine. Lehetipp terav, teritunud, tömp, ogatipp, pügaldunud ja ümar. Lehe serv saagjas, kahelisaagjas, hambuline, täkiline, kaarhambuline, loogeline Lehe alus südajas, kiiljas Vahelduv leheseis Vastak leheseis Männaseline leheseis
Teooria jagab mälestused: - Autobiograafilisteks – sõltuvad hipokampust ja frontaalsagarast - Semantiliseks/faktiliseks – sõltuvad temporaalsagara struktuuridest - Üldiseks semantiliseks teadmiseks nt keel – sõltuvad muudest ajukoore aladest Inimese elu jooksul mälestused muutuvad kui neid meenutatakse, hinnatakse ümber ja salvestatakse uesti faktilisse või üldisesse mällu – seega mälestused on salvestatud paralleeleselt mitmesse ajupiirkonda - Erinevate mälestuste tüübid alluvad ajutraumadele erineval määral. Nt pärast ajutraumat on mõjutatud ainult mõned mälestused kuid olulisemad ja vanemad mälujäljed on vastupidavamad sest neist on mitu jälge erinevates piirkondades nt autobiograafiline hipokampuses ja faktiline temporaalsagaras. Rekonsolideerumise teooria – mälestused koosnevad harva vaid ühest jäljest või neutraalsest substraadist. Sageli mälestusi
annaabi.ee 
