40. Läätse fookuseks nimetatakse punkti läätse optilisel peateljel, kus lõikuvad läätsele paralleelselt optilise peateljega langevad valguskiired pärast murdumist. 41. Läätse fokaaltasandiks nimetatakse tasandit, mis on risti optilise peateljega ja mis läbib läätse fookust. 42. Kujutise konstrueerimisel läätses kasutatakse nn mugavaid kiiri: 1.kiir, mis langeb läätse optilise peateljega paralleelselt, murdub läbi fookuse 2.kiir, mis langeb läätsele läbi fookuse, murdub paralleelelt optilise peateljega 3. kiir, mis langeb optilisse keskpunkti, ei murdu. 47. Läätse suurendusseks nimetatakse kujutise ja eseme joonmõõtmelist suhet.
Inertsjõud Fx ja F y rakenduvad tundliku elemendi raskuskeskmesse. Jõud Fy ühe õõtsumise poolperioodil on suunatud lääne, teisel poolperioodil ida poole ja kõigutab tundlikku elementi ümber telje x-x ega tekita pretsessiooni. Jõud Fx on suunatud paralleelelt teljega x-x ja ühel õõtsumise poolperioodil on suunatud vaatleja poole, teisel – vaatlejast eemale. Joonisel on esimene suund tähistatud punkti ja ringiga, teine risti ja ringiga. See jõud püüab pöörata tundlikku elementi ümber telje y-y ja tekitab pretsessiooni. Lahutame momendi Ly püst- ja rõhtkomponentideks Lz1 ja LE . Komponendi
Sünkretism erinevate jumalate samastamine Kogu Rooma riigi rahvaarv võis olla kuskil 60 000 000 inimese ümber. Traianus (valitses 98-117eKr) tema ajal riigi piirid olid kõige ulatuslikumad. Leegionid (sõjaväe osad) paiknesid põhiliselt piiriprovintsides. Piirialad on olnud kultuuride segunemise alaks. Ladina keelt kõnelev osa oli rahvastikus tegelikult üsna väike. Kreeka keel teisena. Samuti kopti keel (Egiptusest), aramea keel, süüria keel. Põhja-Aafrikas ld keelega paralleelelt kasutusel puunia keel. Puunlased asustasid Kartaago alasid. Roomlased ei sundinud oma religiooni omaks võtma, kuid paljud siiski romaniseerusid. (Tingimuseks oli siiski see, et need uskumused oleksid riigile lojaalsed ega halvustaks rooma jumalaid või viiks alla moraali) Inimesel võis olla korraga mitu identiteeti. Kuna räägiti erinevaid keeli, siis üks inimene võis vabalt kasutada kahte erinevat keelt nii kõnes kui ka kirjas. Rahvaste liikuvus oli suur.
F y mj y mjmax sin õ t sin K õ kus m – tundliku elemendi mass Joon 32 Fx Fy Inertsjõud ja rakenduvad tundliku elemendi raskuskeskmesse. Jõud Fy ühe õõtsumise poolperioodil on suunatud lääne, teisel poolperioodil ida poole ja kõigutab tundlikku elementi ümber telje x-x ega tekita Fx pretsessiooni. Jõud on suunatud paralleelelt teljega x-x ja ühel õõtsumise poolperioodil on suunatud vaatleja poole, teisel – vaatlejast eemale. Joonisel on esimene suund tähistatud punkti ja ringiga, teine risti ja ringiga. See jõud püüab pöörata tundlikku elementi ümber telje y-y ja tekitab pretsessiooni. Lahutame momendi Ly püst- ja rõhtkomponentideks Lz1 LE ja . LE Komponendi suurus on kogu õõtsumisperioodi jooksul muutumatu,