PLUSSID. Deklaratiivsed keeled võimaldavad enamikku programme kiiremini ja mugavamalt END sumto; kirjutada, kui imperatiivsed keeled - programmeerija ei pea kõigi detailide eest hoolt kandma. Tunduvalt lihtsam on ka Ada programmide analüüs, näiteks programmi automaatsel kohandamisel paralleelarvutile, kus programmi täitmise juures function sumto(n: in INTEGER) return INTEGER is töötab samaaegselt hulk protsessoreid. // Peamiseks miinuseks on programmide väiksem töökiirus - deklaratiivne sum : INTEGER := 0; programm ei pruugi küll alati aeglasem olla, kui imperatiivne, kuid on seda harilikult siiski. Põhjuseks on siin keele
Tunduvalt lihtsam on ka I 95ll - csirteltc intcgrtalslccm bgin programmide analu0s, nAileks programmi autmaatsel kohandamisel paralleelarvutile, kus programmi taitmise juures fd i in 0..h loop t66tab samaaegselt hulk protsessoreid. // PemiBeks miinuseks m programmide vaiksem tit6kiirus - deklaralitvne l96() - coBo|., L|SP $m :: 6um + i; programm ei pruugi kull alati aegla6em olla, kui imperatiivne, kuid on seda harilikult siiski
Deklaratiivseteks keelteks võib lugeda loogilise programmeerimise keeled (näiteks Prolog) ja mitmed funktsionaalsed keeled (näiteks Haskell). Teoorias kasutatav lambda-arvutus on puhtalt funktsionaalse deklaratiivse keele näide. Deklaratiivsed keeled võimaldavad enamikku programme kiiremini ja mugavamalt kirjutada, kui imperatiivsed keeled - programmeerija ei pea kõigi detailide eest hoolt kandma. Tunduvalt lihtsam on ka programmide analüüs, näiteks programmi automaatsel kohandamisel paralleelarvutile, kus programmi täitmise juures töötab samaaegselt hulk protsessoreid. Peamiseks miinuseks on programmide väiksem töökiirus - deklaratiivne programm ei pruugi küll alati aeglasem olla, kui imperatiivne, kuid on seda harilikult siiski. Põhjuseks on siin keele automaattranslaatori väiksem intelligentsus kogenud programmeerijaga võrreldes. Deklaratiivsed keeled jaotatakse Funktsionaalse programmeerimise keelteks (näide: Haskell),
(näiteks Prolog) ja mitmed funktsionaalsed keeled (näiteks Haskell). Teoorias kasutatav lambda-arvutus on puhtalt funktsionaalse deklaratiivse keele näide. Deklaratiivsed keeled võimaldavad enamikku programme kiiremini ja mugavamalt kirjutada, kui imperatiivsed keeled - programmeerija ei pea kõigi detailide eest hoolt kandma. Tunduvalt lihtsam on ka programmide analüüs, näiteks programmi automaatsel kohandamisel paralleelarvutile, kus programmi täitmise juures töötab samaaegselt hulk protsessoreid. Peamiseks miinuseks on programmide väiksem töökiirus - deklaratiivne programm ei pruugi küll alati aeglasem olla, kui imperatiivne, kuid on seda harilikult siiski. Põhjuseks on siin keele automaattranslaatori väiksem intelligentsus kogenud programmeerijaga võrreldes. Deklaratiivsed keeled jaotatakse Funktsionaalse programmeerimise keelteks (näide: Haskell), kus
annaabi.ee 
