http://www.abiks.pri.ee VALIMISI ON VAJA: 1)riigi juhtide selekteerimiskes 2)kodanike soovide väljendamiseks 3)poliitika toetuse kontrollimiseks 4)kodanike harimiseks VALIMISTE PÕHIREEGLID 1)vabad(valimine;kandideerimine) 2)üldised ei kehti (varanduslikud; soolised; rassilised, usulised piirangud) kehtivad (kodakondsuspiirangud (paralamendi valimised(+) ja omavalitsuse valim())) 3)võrdsed(võrdsed hääled kandideerimisel (riigi raha ja meedia raha)) VALIMISSÜSTEEMID 1) Majoritaarne süsteem e enamusvalimised *valitakse ühe mandaadilistest ringkondadest suhtelise enamuse alusel *domineerivad 23 suuremat parteid (ntx USA demokraadid ja vabariiklased) *suurim erakond saab abs enamuse>tekivad üheparteilised enamusvalitsused *kehtib sõjaväelaste hääletuskeeld
rahvahääletuse korraldamise. Valitsus on Eestis täidesaatevvõim, kelle ülesanne on seaduste elluviimine ja riigi igapäevase toimimise korr aldamine. Koostab riigieelarvet ja esitab selle Riigikogule. Korraldab suhtlemisi teistee riikidega. Kohtusüsteemil on Eestis kohtuvõim, kelle ülesanne on seaduse kuulekuse tagamine, järelevalve võimu üle ning sõltumatu ja aus õigusemõistmine. Spiiker on parlamendi esimees, kes juhib parlamendi igapäevatööd. Alalised komisjonid on paralamendi osad, mis on keskendunud erinevatele valitsemisaladele.Ajutis ed komisjonid on loodud erakorraliste ning oluliste probleemide uurimiseks. Koalitsioon on parlamendi erakonnad, kes moodustavad valitsuse. Opositsioon on parlamendi erakonnad, kes ei moodusta valitsust ja on enamuselt koalitsiooniga erinevatel seisukohtadel. Fraktsioon on erakonna või valimisliidu saadikute rühmitus parlamendis või volikogus.Lobism on katse mõjutada poliitikuid isiklikke kontaktide ja vastastikku kasulike
segamini. ajutised komisjonid, mis moodustatakse eriolukordade lahendamiseks Parlamendi poliitiline struktuur: Parlamendi erakondlik jaotus Pärast igast valimist on uued fraktsioonid 7. Spiiker- parlamendi esimees, kes juhib parlamendi igapäevatööd. Kuid seaduseelnõude sisulisest arutamisest jääb kõrvale Alalised komisjonid- paralamendi osad, mis on keskendunud erinevatele valitsemisaladele. nt: väliskomisjoon, kultuurikomisjoon jne. Ajutised komisjonid- loodud erakorraliste ning oluliste probleemide uurimiseks. Nende töö kestab mõne kuu ja lõpeb ametliku raporti esitamisega parlamendile. Koalitsioon- parlamendi erakonnad, kes moodustavad valitsuse. Opositsioon- parlamendi erakonnad, kes ei moodusta valitsust ja on enamuselt koalitsiooniga erinevatel seisukohtadel
Ülemkoda - mitmes riigis kahekojalise parlamendi teien koda. Harilikult aadli, kõrgemate ülikute ja ametiisikute esindajad. Alamkojas vastuvõetud seadused vajavad enamasti ka ülemkojas vastuvõtmist. Liitriikides esindavad ülemkoja liikmed osariike, liidumaid jne. Osariigid saadavad sinna ühe palju või enam-vähem võrdselt esindajaid. Ühtsetes riikides põhjendatakse teise koja otstarvet enamasti sellega, et need parandavad seadusandluse ja üldse paralamendi tegevuse kvaliteeti. Paralmentaarriikides saab ülemkoda kaasa rääkida peamiselt seadusandluse alusel. Valitsuse koosesis ja eelarve sõltuvad enamsti üksnes alamkojast. Presidentaalriikides aga neid kodade vahelisi erinevusi ei ole. Ülemkoda valitakse otsestel valimistel ning just see on paralmendi tähtsamaks osaks. PRESIDENDI VALIMISED. Umbes pooltes parlamntaarsetes vabariikides valitakse president kautselt, umbes pooltes otseselt. Presidendi otsevalimist eelistavad enamsti maad, kus
annaabi.ee 
