Sel ajal töötas ta oma ’’Eetika’’ kallal ning pidas loenguid metafüüsikast. Lisaks õpetas ta mitmetes ülikoolides ning oli ka ajakirja toimetaja. Ta jätkas filosofeerimist kõrge eani. Moore hakkas endalt küsima, mida tähendavad absoluutse idealismi väited, nagu aeg ei ole reaalne või kõik on vaimne. Ta algatas idealismivastase mässu. Selleks kasutas ta analüüsi, mis tähendas tema jaoks umbes mõistete defineerimist, selget väljendamist ja parafraseerimist terve mõistuse abil. Et terve mõistus ei ilmuta end niivõrd reflektsioonis kui tavakeeles, milles ta konkreetselt, objektiivselt ja läbiproovitult avaldus, sai Moore’ist esimene tavakeelefilosoof. Filosoofia esmaülesandeks sai uute andmete avastamise asemel keele ja mõtlemise seletamine. Filosoofia kolm põhilist huvivaldkonda on Moore’i järgi uurimine, kuidas on võimalik asjade kohta teamist saada, ja eetika. Moore juhtis tähelepanu ka
uurimuste kasutamisel ilma vastava osutuseta 2) lisab kirjutisele autoriteeti ning näitab, et kirjutaja on tuttav teiste samal teemal tehtud uurimustega 3) võimaldab lugejal leida üles algallika, sest kirjanduse loetelus esitatakse viite kohta kõik olulisemad detailid. (Uibu,2009) VIITAMINE Varasemate uurimuste ja teiste autorite seisukohtade/ andmete esitamiseks oma tekstis võib kasutada tsiteerimist ja parafraseerimist. Sobivad järgmised võtted: (Hirsjärvi, Remes ja Sajavaara, 2005) tsitaat ehk sõnasõnaline väljavõte tekstist parafraas, st infot selgitatakse oma sõnadega samas järjestuses, nagu on originaalis, soovimata seda väga kokku suruda refereering ehk kokkuvõttev laenamine, st kirjutaja väljendab kasutatud allikast pärit infot oma sõnadega. TSITEERIMINE Tsiteerimine on originaalteksti
kiiresti. Nad arvavad, et mida kiiremini nad räägivad, seda suuremat muljet avaldavad kuulajale. Teised õpilased räägivad kiiresti seetõttu, et närveerivad. Ilmselt tunnevad nad võõrkeeles rääkides ebamugavust ning kiirustavad alateadlikult, et kogu asja rutem ära teha. Olenemata olukorrast tasub meeles pidada üht asja: kiirus tapab. Pidage meeles, et vabas ja mõõdukas rütmis rääkides suudate end hõlpsamini mõistetavaks teha. Järgmise strateegiana vaatleme PARAFRASEERIMIST. See tähendab öeldu ümbersõnastamist selleks, et muuta seda kuulajale mõistetavamaks. Et suhtlemine õnnestuks, peame leidma teise võimaluse sama mõtte väljendamiseks. Võõrkeeles rääkides võib see olla keeruline, sest sageli puudub meil emakeelega võrreldav sõnavara ja soravus. Lahenduseks on harjutada parafraseerimise oskust. Võtke terve hulk võõrkeelseid lauseid ja püüdke väljendada neid teiste sõnadega. Alguses on see raske, kuid olge järjekindel.