2. osas tekstide hulk kasvab ja nad muutuvad keerulistemaks. See on ka õige, sest õpilased kasvavad ja nende keel ka areneb. Kuid samas tekstide informatiivsus ja sisukus kasvab. Selle näiteks võib olla 2. osas lk.40-441 asuv tekst ,, Tervislik toitumine", mis pajatab tervisliku toitumise põhimõtetest, õpetab millised toiduained on kasulikud, millest tuleb hoiduda oma ratsiooni planeerides. Uute mõistete ja terminite lahtiseletamine toimub piltide ja parafraseerimise abil. Näiteks võib tuua ilmastikunähtuste seletused tööraamatu 2. osast lk.11-12: torm on väga tugev tuul; hall on külmunud kaste. Kuid suurem osa mõisteid ja termineid tehakse selgeks ikkagi piltide ja fotode abil. Näiteks teema INIMENE käsitleb inimkeha ülesehitus ning lloomulikult kõige kergem on seletada seda teema inimkeha illustreerivate fotode abil ( Tööraamat 2.osa k. 25 ) Loodusõpetuse tööraamat õpetab mitee ainult teoreetilise teadmisi, vaid annab ka oskusi, ja
meile reageerida teise tunnetele emotsioonide pinnal (tegelikult on ka see üks peegeldamise vorme-näitame, et oleme samal lainel, seega aru saanud, mida teine tunneb). Näiteks: mulle näib, et sa oled vihane?; sa oled kurb; kas ma mõistan õigesti, et see olukord solvas sind? Jms. ·kuula nii verbaalset kui mitteverbaalset kommunikatsiooni ·kasuta kliendist erinevaid sõnu ·kasuta sama intensiivsusega sõnu Kokkuvõtmine on parafraseerimise ja peegeldamise laiendamine, kus võetakse kokku mitu sõnumit või ühe sõnumi erinevad osad. Korratakse kuuldud teadet ütle ja sõnadega. See on kasulik siis, kui tegemist on suure hulga infoga. Vestluse peatamine aeg-ajalt tehes kokkuvõtet kindlustab, et ükski detail kaduma ei läheks. Oluline on ka see konflikti puhul, et kontrollida, et kuuldi õieti ja kõike. Kokkuvõte aitab ka siis, kui partner on edastanud vestluse käigus vastuolulist infot
Pidage meeles, et vabas ja mõõdukas rütmis rääkides suudate end hõlpsamini mõistetavaks teha. Järgmise strateegiana vaatleme PARAFRASEERIMIST. See tähendab öeldu ümbersõnastamist selleks, et muuta seda kuulajale mõistetavamaks. Et suhtlemine õnnestuks, peame leidma teise võimaluse sama mõtte väljendamiseks. Võõrkeeles rääkides võib see olla keeruline, sest sageli puudub meil emakeelega võrreldav sõnavara ja soravus. Lahenduseks on harjutada parafraseerimise oskust. Võtke terve hulk võõrkeelseid lauseid ja püüdke väljendada neid teiste sõnadega. Alguses on see raske, kuid olge järjekindel. Kolmandaks strateegiaks võttame TÄHELEPANELIKKUT. Nagu teate, sõltub edukas vestlemine võimest kuulata, mida teine inimene ütleb, ja sellele vastavalt reageerida. Peate meelde jätma, et vestluskaaslast tuleb tähelepanelikult kuulata ja talle vastata. Kui võtate aega, et peatuda ja kuulata, saate räääkida vabalt ja lomulikult.
annaabi.ee 
