Raamat sisaldas sajandialguse vaimus dekadentlikke pastisse, püüdes eristuda tolleaegse luule peavoolust. 2014 avaldas Krull kaheosalise kogumiku "Pesamuna". Selle esimene köide "Pesa" koondab mütoloogia-teemalisi tekste, mis on kirjutatud aastatel 20002012. Teine köide "Muna" sisaldab luulesarju ajavahemikust 19872012, mõned neist varem tervikuna avaldamata ("Osa / tervik" 198789, "Kaksikkirved" 1990). Raamatule "Luuletused 19871991" on iseloomulik tsitaatide ja parafraaside küllus ning seda on peetud murranguaja kirjanduse mõjukaimaks raamatuks. Krulli raamat sisaldas sajandialguse vaimus dekadentlikke pastisse, püüdes eristuda tolleaegse luule peavoolust. Järgmine kogu "Pihlakate meri" (1988) taandus veidi tagasihoidlikumale sümbolismile, kuid selles laadis ta ei jätkanud. Krull muutis taas suunda, pöördudes lihtsama väljenduslaadi poole. 2001 ilmunud "Kornukoopia"
· 2007: Kultuurkapitali esseepreemia · 2007: Tallinna Ülikooli kirjandusauhind Fakte ja väiteid · Hasso Krull esines esimeses kogus pseudonüümi Max Harnoon all. · Krull on kasutanud erinevaid stiile, kuid teda on alati iseloomustanud eksperimenteeriv hoiak. · Krulli eksperimenteerivamaid ja mõjukamaid kogusid on ,,Luuletused 1987-1991" (1993). Muuhulgas on sellele kogule iseloomilik tsitaatide ja parafraaside küllus. Kokkuvõte Hasso Krull on hea esseist, luulutaja ja tõlkija. Ta teab paljusid keeli, nagu näiteks prantsuse, saksa, inglise ja hollandi. Hasso on inspireerinud ka palju suurkujusid oma loomingutega. Tal on hästi läinud elus ja ta jätkab oma kirjanikutööd ka tänapäeval. Seda näitab ta 2009 aastal välja ilmunud luulekogu ,,Neli korda neli".Hasso Krull oskab hästi ära peita oma luuletuste peamõtted, sest mul oli endal
poeetilistesse väljendusvahenditesse. Teiselt poolt ilmneb kalduvus ,,rolli" jäägituks ühtesulamiseks teadlikult kujundatud või soodustatud autoriimagoga. Sel juhul kasvab määratult kirjanduselulise jms konteksti tähendus, autori muud tekstid, avalik käitumine jne moodustavad koos luulega üksteisest lahutamatu tervikasja. Kasvab intertekstuaalsete seoste hulk plahvatuslikult ja mitmekesistub nende laad. Üksikallusioonide ja parafraaside kõrvale ja asemele tulevad ulatuslikumad travestiad ja kollaazid, tekstitsitaatide kõrvale stiilitsitaadid kuni terviklike teadlikult maneristlike strateegiateni. Suhe viitamisobjekti muutub: soostuva sümpaatia või täpselt piiritletud poleemilisuse kõrval tõusevad tähtsaks leebe paroodia, irooniasugemetega pastiss, sihilik ülepakkumus. -> koomika osa üldine kasv. + Konkreetsete viiteallikate tuvastamisel pole
täiuslikul kehal on jumalikust või looduslikust sihist määratud liikuda vaid ringjoones. 13. Iseloomustage filosoofi kui meta-teadlast! F.uurivad kuidas teadus toimib, teiselt poolt aga koos teadlastega, kuidas asjad on. Tagatipuks panevad nad erinevate teaduste saavutustest koos olemise õpetuse kaalutlustega kokku teadusliku pildi. Eesmärgiks peeti ideaalse keele loomist ning filosoofiliste probleemide lahendamist eksplikatsioonide või parafraaside abil – definitsioonide abil, mis elimineerivad probleemse osa mingi mõiste tavatähendusest jättes alles oluliseks peetava osa. Näiteks „kala“- peeti ka algselt delfiine ja vaalu, aga teadlased selgitasid, et on imetajad ja sarnasemad maismaa loomadele-hakati kutsuma imetajad ja seniajani. 14. Iseloomustage filosoofi kui kartograaf või grammatikut! filosoof peab olema kui kartograaf, kes kaardistab tavakeele mõistelist geograafiat. meie igapäevasele
annaabi.ee 
