proovikeha maht [] v - vee tihedus [g/cm3]. 2.2 katse Poorse materjali tiheduse määramine Materjali nim: KERAAMIKA Määrame kuiva proovikeha massi õhus [G]. Et vältida vedeliku imbumist kehasse hilisemal kaalumisel vees, katame ta parafiiniga ja kaalume uuesti [G1]. Parafiiniga katmisel kastame keha 2-3 korral sulatatud parafiini. Peale igakordset kastmist lasen parafiinikihil hanguda. Parafiiniga kaetud keha kaalume vees [G2]. - Kuiv proovikeha mass õhus ilma parafiinita G=8,3[g] - Parafiiniga kaetud proovikeha mass õhus G1= 8,8[g] - Parafiiniga kaetud proovikeha mass vedelikus G2=3,95[g] - Proovikeha maht koos parafiiniga V1= == 4,95[cm3] - Parafiini ruumala Vp= = = 0,5[cm3] - Proovikeha maht V0= V1- Vp = 4,9 - 0,5 =4,4[cm3] - Materjali tihedus = x 1000 = x 1000 = 1886,4[kg/m3] Tabel nr 2
=m/V*1000=77,4/29,2*1000=2651 kg/m³ 4.2.2. Poorse ja hästi vett imeva materjali mahu ja tiheduse määramine Kuna materjal, silikaattellis, on väga poorne ja imab väiga hästi vett, siis tema mahu ja tiheduse määramiseks kaalutakse esmalt tema mass m õhus [g]. Vältimaks vedeliku imbumist kehasse hilisemal kaalumisel vees, kaetakse ta parafiiniga ja kaalutakse uuesti, saades m[g]. Parafiiniga katmisel kastetakse keha 3 korda sulatatud parafiini. Peale igakordset kastmist lastakse parafiinikihil hanguda ning vajadusel surutakse sõrmega parafiin pooridesse. Parafiiniga kaetud keha kaalutakse vees, saades m [g]. Kuna materjal on kaetud parafiiniga siis esmalt leitakse parafiini mass M. Selleks tuleb parafiiniga kaetud keha massist m lahutada puhta keha mass m : (3) Järgmisena leitakse parafiiniga kaetud keha ruumala V(M) valemist: =m/Vº
edasine katsemetoodika valik materjali võimest imada vett. Graniit praktiliselt ei ima vett. Graniidi tiheduse määramiseks kaalutakse proovikeha õhus ja seejärel vees ning arvutatakse tema maht ja tihedus valemitega (3) ja (4). Keraamiline telliskivi imab vett, seetõttu tuleb vältida vedeliku imbumist kehasse hilisemal kaalumisel vees. Selleks kaetakse need parafiiniga 2 korda ja kaalutakse uuesti. Enne kui proovikeha vees kaalutakse lastakse parafiinikihil hanguda. Parafiiniga kaetud kehade mahu arvutamiseks kasutatakse valemeid (5), (6) ja (7) ning tihedus arvutatakse valem (4) abil. Kõik tihedused ümardatakse 10 kg/m³- le, sest kõik tihedused on üle 1000 kg/ m³. Valem 3: Vbr = (m m1) / v Vbr proovikeha maht, m proovikeha mass õhus, m 1 proovikeha mass vedelikus, v vedeliku tihedus Valem 4: = (m / Vbr) * 1000 keha tihedus, m keha mass, Vbr keha ruumala Valem 5: V1 = (m1 m2) / v
võimest imada vett. Graniit on ainuke, mis praktiliselt ei ima vett. Graniidi tiheduse määramiseks kaalutakse proovikeha õhus ja seejärel vees ning arvutatakse tema maht ja tihedus valemitega (3) ja (4). Silikaattelliskivi ja keraamilise telliskivi imavad vett, seetõttu tuleb vältida vedeliku imbumist kehasse hilisemal kaalumisel vees. Selleks kaetakse need parafiiniga 2 korda ja kaalutakse uuesti. Enne kui proovikeha vees kaalutakse lastakse parafiinikihil hanguda. Parafiiniga kaetud kehade mahu arvutamiseks kasutatakse valemeid (5), (6) ja (7) ning tihedus arvutatakse valem (4) abil. Kõik tihedused ümardatakse 10 kg/m³- le, sest kõik tihedused on üle 1000 kg/m³. Mõõtmis- ja arvutustulemused on tabelis nr. 1.2. Valem 3: Vbr = (m m1) / v Vbr proovikeha maht [cm3] m proofikeha mass õhus [g] m1 proovikeha mass vedelikus [g] v vedeliku tihedus [g/cm3] Valem 4: = (m / Vbr) * 1000
Meetod 1. Kui materjali poorsus on väga väike ja ta katse käigus praktiliselt vett ei ima, siis kaalutakse proovikeha õhus, seejärel vees ning arvutatakse tema maht ja tihedus. Meetod 2. Määratakse kuiva proovikeha mass õhus [G]. Et vältida vedeliku imbumist kehasse hilisemal kaalumisel vees, kaetakse ta parafiiniga ja kaalutakse uuesti [G]1. Parafiiniga katmisel kastetakse keha 2-3 korral sulatatud parafiini. Peale igakordset kastmist tuleb lasta parafiinikihil hanguda. Parafiiniga kaetud keha kaalutakse vees [G2]. Lähtudes Archimedese seadusest, määratakse keha maht koos parafiiniga [cm3] kasutades valemit 4: V1= G1 G2/ v , [Valem 4.] kus G1 - keha mass koos parafiiniga õhus [g] G2 - keha mass koos parafiiniga vedelikus [g] v vee absoluutne tihedus [g/cm3] Parafiini ruumala [cm3] Vp= G G1/ p [Valem 5.] kus G - kuiva proovikeha mass õhus ilma parafiinita [g] p = 0,93 g/cm3
kus Vbr proovikeha math [cm3] m proovikeha mass õhus [g] m1 proovikeha mass vedelikus [g] pv vedeliku tihedus [g/cm3], (1 g/cm3) Ebakorrapärase keha tihedus arvutatakse järgmise valemiga 2 Kui proovikeha on poorne ja hästi vett imav, siis pärast kuivas õhus kaalumist kaetakse ta parafiiniga. Parafiiniga kaetakse keha 2-3 korda. Iga korra päratst lastakse parafiinikihil hanguda. Edasi parafiiniga kaetud keha kaalutakse uuesti õhus. Parafiiniga kaetud keha kaalutakse vees. Pärast määratakse keha maht koos patafiiniga valemiga 5. Järgmiseks arvutatakse parafiini ruumala valemiga 6 ja keha maht valemiga 7. Materjali tihedus määratakse valemiga 8. Poorse keha maht koos parafiiniga arvutatakse järgmise valemiga: , Valem nr: 5 kus V1 parafiiniga kaetud keha maht
4.2.2. Poorse ja hiisti vett imava materjali mahu ja tiheduse miiiramine Kuna materjal, keraamiline telliskivi, on vlga poome ja imab viiga hiisti vett, siis tema mahu ja tiheduse m?iiiramiseks kaalutakse esmalt tema mass m 6hus [g]. Valtimaks vedeliku imbumist kehasse hilisemal kaalumisel vees, kaetakse ta parafiiniga ja kaalutakse uuesti, saades mr [g]. Parafiiniga katmisel kastetakse keha 3 korda sulatatud parafiini. Peale igakordset kastmist lastakse parafiinikihil hanguda ning vajadusel aidatakse sdrmega parafiini pooridesse suruda. Parafiiniga kaetud keha kaalutakse vees, saades mz [g]. Kuna materjal on kaetud parafiinig4 siis esmalt leitakse parafiini mass. Selleks tuleb parafiiniga kaetud keha massist mr lahutada puhta keha mass m r ffip: rnl- rrr, valem nr 4. Jiirgmisena leitakse parafiiniga kaetud keha ruumala Vo valemist: m mn ,o = Jv ) V o^ = ---!- . volem5, kus moH- parafiini
0 = (m / V) * 1000 => (35,6/13,6) 1000 = 2617 kg/m3 4.3.2. Poorse ja hästi vett imava materjali mahu ja tiheduse määramine Kui materjal (silikaattellis) on väga poorne ja imab väga hästi vett, siis tema mahu ja tiheduse määramiseks kaalutakse esmalt tema mass m õhus [g]. Vältimaks vedeliku imbumist kehasse hilisemal kaalumisel vees, kaetakse ta parafiiniga ja kaalutakse uuesti, saades m1 [g]. Peale kastmist lastakse parafiinikihil hanguda ning vajadusel aidatakse sõrmega parafiini pooridesse suruda. Parafiiniga kaetud keha kaalutakse vees, saades m2 [g]. Kuna materjal on kaetud parafiiniga, siis esmalt leitakse parafiini mass. Selleks tuleb parafiiniga kaetud keha massist m1 lahutada puhta keha mass m: mp = m1 m2 (4) Järgmisena leitakse parafiini ruumala Vp valemist: Vp = (m1 m) / p (5) m keha mass ilma parafiinita m1 keha mass koos parafiiniga
arvutatakse tema maht ja tihedus. 4 Poorse ja hästi vett imava materjali tiheduse määramiseks võib kasutatakse järgmist: määratakse kuiva proovikeha mass õhus *m+. Et vältida vedeliku imbumist kehasse hilisemal kaalumisel vees, kaetakse keha parafiiniga ja kaalutakse uuesti [m1]. Parafiiniga kastmisel kastetakse keha 2-3 korral sulatatud parafiini. Peale igakordset kastmist tuleb lasta parafiinikihil hanguda. Parafiiniga kaetud keha kaalutakse vees [m2+. Lähtudes Archimedese seadusest, määratakse keha maht koos parafiiniga[cm3] kasutades valemit nr. 4.3.2 V1 [cm3] Valem 4.3.2 Kus, m1 - keha mass koos parafiiniga õhus *g+ m2 keha mass koos parafiiniga vedelikus [g] v vee absoluutne tihedus [g/cm3] Näide: keha mass koos parafiiniga õhus *g+ = 30
annaabi.ee 
