( Vabalangemise trajektoor on ruutparabool!!! Kui suure algkiirusega peab pumpama vett, et purskkaevu juga kerkiks 30 m kõrgusele? 24 m·s-1 Kui suur oleks lõppkiirus kui vesi langeb 30 m kõrguselt? Sama Kui kõrgele ja kui kaugele ulatub sama juga kui see suunata 45°all kaldu? Kiirus tuleb jagada vertikaal- ja horisontaalkomponendiks. Mida peab lennuki piloot tegema, et kabiinis tekiks kaaluta olek? Kabiinis on kaaluta olek siis, kui lennuk liigub vaba langemise trajektoori mööda. See on paraboolikujuline trajektoor, mis algab suure kiirusega üles-suunatud harul, läbib maksimumkõrguse ja edasi liigub sümmeetriliselt alla. Samuti liigub püssist lastud kuul ja üldse igasugune vabalt raskusväljas liikuv keha. Kuidas käitub keha, kui tsentrisuunaline jõud kaob? Liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Hea auto kiirendab kohapealt kiiruseni 100 km/h 10 sekundiga. Milline on tema kiirendus? Kui pika vahemaa ta seejuures läbib? 2,78 m·s-1, 138 meetrit Keha langes maapinnale kiirusega 100 km/h
Iseseisvalt teha kontroll! Vastus: Kordaja b väärtus on 8. Ruutfunktsioon Ruutfunktsioon y = ax2 + bx + c ja tema graafik Ruutfunktsioonid etendavad tähtsat osa nii matemaatikas endas kui ka mitmesuguste nähtuste ja protsesside kirjeldamisel. Nii saame ruutfunktsiooni abil kirjeldada ühtlaselt kiireneva liikumise aja ja selle aja jooksul läbitud teepikkuse vahelist seost, kahurist väljatulistatud mürsu trajektoor on paraboolikujuline jne. Ruutfunktsiooni üldkuju ongi y = ax2 + bx + c, mille määramispiirkonnaks on kas kogu reaalarvude hulk või selle osahulk. Valemi y = ax2 + bx + c paremal pool olev summa sisaldab kolme liiget: ruutliige: ax2, arv a on ruutliikme kordaja; lineaarliige bx, arv b on lineaarliikme kordaja; vabaliige c. Ruutfunktsiooni y = ax2 + bx + c graafikuks on parabool, mis lõikab y-telge punktis (0;c). NÄIDE 1. Joonestame ühes ja samas teljestikus ruutfunktsioonide y = 2x 2 3x ja
Võivad olla lineaarsed või mittelineaarsed. 7- Klapi reguleerimisvõime iseloomustatakse kulu karakteristikuga mis näitab kuidas sõltub aine hulga kulu läbi klapi, avamisastest. Q=f(m) kulu karakteristik m=h/hmax avanemisaste. Jagatakse kaheks liigiks: 1) Teoreetiline - näitab kuidas sõltub aine kulu läbi klapi, konstantse rõhulangu korral klapil. Need karakteristikud võivad olla : Q=Kh lineaarne Q=Kh2 paraboolikujuline Q=Q0LKh logaritmiline K võrdetegur 2) Töö kulu karakteristikud näitab kuidas sõltub aine kulu läbi klapi, töötingimustes, kuna hulga kulu sõltub aine tihedusest, viskoossusest, rõhust, temperatuurist siis töökarakteristikud on tunduvalt erinevad teoreetilistest karakteristikutest ja sellest, et erinevus oleks väiksem on vaja, et rõhulang reguleerimisklapil oleks palju suurem kui rõhulang süsteemi teistel osadel. Nendes
mis näitab kuidas sõltub aine hulga kulu läbi klapi, avamisastest. Q=f(m) kulu karakteristik m=h/hmax avanemisaste. Jagatakse kaheks liigiks: 1) Teoreetiline - näitab kuidas sõltub aine kulu läbi klapi, konstantse rõhulangu korral klapil. Need karakteristikud võivad olla : Q=Kh lineaarne Q=Kh2 paraboolikujuline Q=Q0LKh logaritmiline K võrdetegur 2) Töö kulu karakteristikud näitab kuidas sõltub aine kulu läbi klapi, töötingimustes, kuna hulga kulu sõltub aine tihedusest, viskoossusest, rõhust, temperatuurist siis töökarakteristikud on tunduvalt erinevad teoreetilistest karakteristikutest ja sellest, et erinevus oleks väiksem on vaja, et rõhulang reguleerimisklapil oleks palju suurem kui rõhulang süsteemi teistel osadel. Nendes
annaabi.ee 
