Iseloomulik pikalt väljavenitatud fassaad. Eksterj. säilis teatud rangus. Interj. Rikkaliku dekooriga. 34) Lossi juurde kuulus prantsuse park- range geomeetrilisus. 35)Linnaehituses oluliseks sai võimalus tabada palju ühe pilguga 36) Eriti iseloomulik on kiirtena kokkujooksvte tänavate süsteem 37) Prantsuse õukonnas sündis 18 saj 20datel rokokoo kergem ja mänglevam, väljendus enamasti interjööris. Orvand merekarpi meenutav ornament. 38) Rokokoo- välditi raskeid sambaid, paraadtreppe. Ruumid olid suht madalad. Pastelsed toonid. Hiinapärased motiivid.
ees kaares trepid. Framuugid-akna ülemine eraldi raamiga osa Pulteney Bridge: Adami meistriteos, 3 portaalilikku ümarkaarsillust silda hoidmas, silla peal poed, kasutab veneetsiaakna motiivi, pilastrid 6. rokokoo stiili iseloomustus ja näiteid (3 objekti-interjööri). Teokarbimotiiv, asümmeetriline kujundus- looduse vahetu eeskuju, ruumid väikesed (salongi, buduaari teke), ei kattu välisarhitektuuriga, kumerad kurved, välditi sambaid, paraadtreppe, seinad kaunistati orvanditega, kasut tahvelpaneele, peegleid, mahedad toonid. Hotell Soubise: kasut lombiid-seina all ääres madal paneelistik, kõrged aknad, kumerjad kurved, prantsuse aknad,peeglid Amalienburgi pargi paviljon: Rundale lossi valge saal: 7. Sotsiaalutoopiline valgustusajastu arhitektuuri: Claude-Nicolas Ledoux ja Étienne Boullee loomingu iseloomustus ja mõned näited. Rääkiv arhitektuur, ehitised peavad olema nii kõnekad, et tekiks mingi emotsioon.
4. Rokokoo stiili iseloomustus ja näiteid (3 objekti-interjööri). Rokokoo barokist arenenud dekoratiivne kunstistiil, väljendus peamiselt sisearhitektuuris, tarbe- ja pargikunstis, valitses Prantsusmaal absolutismi lagunemise ajal umbes 1710-60, mujal Euroopas 1720-80, stiilinimetus kujunes 19.sajandi alguses. Põhitunnuseks on pidevalt teisendatud orvand ehk rocaille. Rokokoo vaba mänglevus on vastand baroki reeglipärasusele. Traditsioonilisi sambaid, pilastreid, paraadtreppe välditi, ruumid ehitati intiimselt madalad, saalid seoti salongide ja buduaaridega, ruumi tavapäraselt lihtsad pinnad peideti dekoratiivse orvandiga. Kindlate kontuuridega seinapinda liigendasid taimornamendiga põimitud kurvjad raamliistud, pannood ja tahvelpeeglid, mis avardasid ruumiperspektiivi lõpmatusse. Dekoorimaterjalina domineeris stukk, värvustest kahvaturoosa, helesinine, leheroheline, sidrunkollane. Sageli kasutati eksootilisi motiive
, kuigi ka sinna tungisid seoses Prantsusmaa ülemvõimu ja iseteadvuse tõusuga maalilis - dünaamilise baroki mõjud, eriti sisekujunduses. 18. saj. 20. aastate paiku sündis Prantsuse õukonnas aga barokist välja kasvanud rokokoostiil, mis oli eelnevaga võrreldes kergem ja mänglevam ning väljendus eeskätt sisekujunduses. Rokokoo põhitunnuseks on orvand ( rocaille ) - voldiliste servadega merekarpi meenutav ornament. Vastandina barokile välditi raskeid sambai, pilastreid, paraadtreppe, ruumid olid suhteliselt madalad. Seinte lihtsad pinnad liigendati orvandi, taimeornamendiga põimitud raamliistude, peeglite ja pannoodega. Dekoorimaterjaliks oli põhiliselt stukk, värvidest eelistati pastelseid toone. Palju kasutati hiinapäraseid motiive. Fassaadide kujundus oli kontrastina interjöörile võimalikult lihtne ja tagasihoidlik. Humanismi kõrglainele järgnenud feodaalne reaktsioon ühiskonnas ja monarhiate
annaabi.ee 
