1) Inglismaal - J.H. Füssli, W. Blake; 2) Hispaanias - F. Goya; 3) Saksamaal - C. D. Friedrich, P. O. Runge; 4) Prantsusmaal - T. Gericault. Nimeta 2 romantismiaegset suurmeistrit (hispaanlane ja prantslane) maalikunstis ja nende teoseid! Kirjelda nende stiili! · HISPAANIA romantismiaegne suurmeister maalikunstis oli Francisco Goya (1746- 1828); · oli väga omapärane ja iseseisev kunstnik; · alustas rokokoolike portreedega, kuid peamiselt maalis paraadportreesid, millel oli pilkav alltekst; · ta oli niivõrd suur kunstnik, et võis endale maalidel lubada varjamatult maalida kuningliku perekonna rumalust, piiratust ja inetust; · tema tähtsaimad teosed olid ,,Markiis de Solana", ,,Uinuv mõistus sünnitav koletisi", ,,Kolossus". · PRANTSUSE romantismiaegne suurmeister maalikunstis oli Theodore Gericault (1791-1824); · tema esikteoseks oli ,,Meduse´i parv", mis kujutas merehädalisi, kes endast märku tahavad anda
Hollandi realistlik barokk · Esimene kodanlik maa, kus kiriku võim lõdva. · Valitsev usk kalvinism, mis eitas kriku pilte · Pildid väikese mõõtmelised ja kunstnikke kutsusi ,,väikesteks hollandlasteks" · Maaliti natüürmorte, iseloomulik spiraalselt kooritud tsitrusvili · Maaliti ka igapäeva olustikku ja maastikke. Lisaks ka paraadportreesid. · Skulptuur on tihedalt seotud arhitektuuriga. Skulptuur kujutab sageli valgust ning kujud asuvad hoonetes olevates nissides. Kuulsaim skulptor Bernini Frans Haes 1580-1666 · Kõige vingemate naeratuste maalija · Oli 12 last, armastas viina juua ja kakelda. · Esimene, kes hakkas maailma lahtiste pintslilöökidega · Kuulsaim teos ,,Malle Babbe ehk Harlemi nõid" Jan Vermeer van Delft 1632-1675 · Maalinud 35-40 maali · Tema põhivärvid olid kollane, valge ja türkiis-sinine · 1625 a
ideaalides, tunnete ja instinktide tähtsus, kunstnike originaalne eneseväljendus. Romantilisi kunstnikke ühendas ellusuhtumine, mitte sarnane vormikäsitlus. FRANCISCO GOYA omanäoline kunstnik, kelle loomingut on raske mõne kunstivooluga seostada, kuid enamasti mainitakse teda seoses romantismiga. Seda tänu oma hilistele isepäistele ja ühiskonda kritiseerivatele maalidele ja graafikale. Noorena oli õukonnakunstnik Hispaania kuninga õukonnas, kus pidi õukondlastest maalima paraadportreesid. Ühiskonnakriitilistest töödest on tuntuim graafikasari ,,Kapriisid", kus ta irvitab kõrgklassi ja üldse inimliku rumaluse üle. Goya lääne kaasaegse kunstiajaloo esimene kaasaegse naise aktimaal tekitas skandaali: tal kästi see ümber maalida, aga Goya keeldus ja maalis samast isikust riietatud versiooni. Graafikatöödes ja ka maalides kujutas palju sõjakoledusi. Elu lõpul taandus erakuna maavillasse, kus ta hulluks minemise vältimiseks maalis oma tubade seintele
Raud, sekretärik N. Triik (Tiik, 1975, 13). Eelmise sajandi 20-ndate aastate lõpust muutub Laikmaa loomingus üha rohkem valitsevaks maaliline laad. Portreedes süveneb realistlik asjalikkus, maastikes romantiline meeleolukus. Sügavast sisemisest rahust ja tasakaalust on kantud Laikmaa üks viimastest maastikest ,,Talvemaastik". Ka vanas eas muserdasid Laikmaad pidevalt rahamured, mis olid saatnud teda kogu elu. Olude sunnil maalis ta nüüd mõnikord seltskonnategelaste paraadportreesid ja asutustele fotode vahendusel vanade kultuuritegelaste portreesid. Need on teostatud igavalt, kuivas laadis (Tiik, 1975, 14). Teenitud tunnustuseks Laikmaa aastatepikkusele tegevusel on tema nimetamine 1929. aastal Tartu Ülikooli audoktoriks. 1934. aastal nimetas kunstiühing ,,Pallas" Ants Laikmaa oma auliikmeks (Tiik, 1975, 15) Ants Laikmaa suri Taeblas 1942. aasta 19. novembril. Soovi kohaselt maeti ta oma talu maa-
Ta ehitas Drottningholmi suvelossi ja eeskujuks oli Versailles loss. Tema pojale usaldati uue kuningalossi ehitamine Stockholmis, sest eelmine oli maha põlenud. Loss valmis 1754. Stiililt oli rokokoolik klassitsism. Siseruumid olid rokokoo stiilis. Kujutavas kunstis oli pidurdavaks efektiks põhjasõda kuid 18 sai keskpaigas algas õitsenguperiood. Paljud kunstnikud said rahvusvahelist tunnustust. Üks selline oli Alexander Roslin. Ta oli kuulus portreemaalija ja tegi paraadportreesid. Seal töötas ka palju välismaa kunstnikke. 17-18. sajand Venemaal 17.saj lõpul jõuavad barokkstiili mõjud ka venemaale, kuid see piirdub vaid paari Moskva kirikuga. Enne seda oli venemaa täiesti suletud. 18.saj muutus venemaa avatuks tänu Peeter I. Ta asutas ka Peterburi linna. Linna ehitamisele kutsuti läänest mitmeid kunstnikke, arhitekte ja spetsialiste. Peeter I oli esimene vene tsaar kes tegi tiiru ümber euroopa. Talle meeldis tagasihoidlik baroklik ehitus nagu Hollandis
annaabi.ee 
