vastu jõhkram Kommunistid püüdsid oma võimu maskeerida humanistlike loosungitega Nõukogude kunsti ainuõigeks meetodiks kuulutati nn sotsialistlik realism Tegelikkust kujutati revolutsioonilises arengus Kunst NSVL-s Sotsialistlikurealismi teooria pidas parimaks eeskujuks 19.saj realismi Eeskujuks sai hoopis 19.saj akademism või klassitsism, sest võimud vajasid idealiseeritud pilte ja kujusid Arhitektuuris lisati hoonetele paraadlikkust ning mõned hooned kavandati lausa hiiglaslikuna Küsimused 1) Kuhu saadeti paljud kunstiinimesed? 2)Kummas riigis oli suhtumine avangardistidesse jõhkram? 3) Nõukogude kunsti ainuõigeks meetodiks kuulutati missugune realism? 4) Mis oli natside kunsti meisterlikuim osa? Vastused 1) Koonduslaagritesse 2) Nõukogude Liidus 3) Sotsialistlik 4) Paraadid
NSV Liit • Skulptuuris näeme jõulisi, üliarenenud muskulaariga ja karmi silmavaatega ideaalkangelasi. • Tuntuim skulptor Saksamaal oli Arno Breker. Ja NSV Liidus Vera Muhhina. • Vaenlast kujutati poolloomaliku koletisena, oma sõjamehi õilsate kaitsjatena. • Saksamaal oli alasti keha lubatud ja mõnikord isegi erootilise varjundiga • Nõukogude kunstis oli alasti keha tabu Skulptuur • Nõukogude arhitektuuri eeskujuks klassitsism ja aklektika, kuid lisati paraadlikkust ja suurust. • Saksa arhitektuur jäi peamiselt kavanditeks, kuid oli veel suursugusem ja süngem kui NSV liidu arhitektuur. • Eeskujuks Vana-Idamaad. • Natside üks kunsti osa oli paraad. Arhitektuur Aleksandr Deineka. Sevastoopoli kaitsmine. Õ/l. 1942. Tatjana Jablonskaja. Vili(leib). Õ/l. 1949. Arthur Kampf. Venus ja Adonis. 1939. Heinrich Knirr. Hitleri portree. 1937. Georg Siebert. Minu kamraadid Poolas. Elk Eber. Viimane käsigranaat. Adolf Wamper. Võidugeenius. 1940
NSVL kunsti olemuseks kuulutati tegelikkuse tunnetamine ja eesmärgiks tõde, idealiseeritud tööinimesed. 9. Mis kuulutati nõukogude kunsti ainuõigeks ja –lubatuks meetodiks? Sotsialistlik realism, mis pidi kujutama tegelikkust nõukogude propaganda vaimus. 10. Kui võrrelda natsionaalsotsialistlike ja nõukogude arhitektide suurprojekte, siis millisele järeldusele jõutakse? Sarnane arhitektuur. Eeskujuks klassitsism ja eklektika, lisati paraadlikkust. Hooned kavandati hiiglaslikena „tuhandeaastase riigi“ eeskujud Egiptusest, Mesopotaamiast.
8. Millise erineva ideoloogiaga õigustati kõnealustes riikides oma kunstipoliitikat? Kunstipoliitika ideoloogias Saksamaal ,,aaria rassi" väärikuse rõhutamine. Venemaal idealiseeritud tööinimesed 9. Mis kuulutati nõukogude kunsti ainuõigeks ja lubatuks meetodiks? Ainuõige meetod ,,sotsialistlik realism" 10. Kui võrrelda natsionaalsotsialistlike janõukogude arhitektide suurprojekte, siis mellisele järeldusele jõutakse? Eeskujuks klassitsism ja eklektika millele lisati paraadlikkust. Hooned kavandati hiiglaslikena ,,tuhandeaastase riigi" eeskujud Egiptusest, Mesopotaamiast. 112 Aleksandr Deineka. Sevastoopoli kaitsmine.1942 113 Arthur Kampf. Venus ja Adonis. 1939 115 Veera Muhhina. Tööline ja kolhoositar. 1936.Pariisi 1937 116 Albert Speer. Põhja-lõuna telje Suure Halli projekt. 1941 18. EESTI KUNST 1918-1940 1. Millal kujunes välja eesti rahvuslik kunstielu? Mida peaks selline nähtus tavaliselt sisaldama?
8. Millise erineva ideoloogiaga õigustati kõnealustes riikides oma kunstipoliitikat? Saksamaal ,,aaria rassi" väärikuse rõhutamine, venemaal idealiseeritud tööinimesed. 9. Mis kuulutati nõukogude kunsti ainuõigeks ja lubatuks meetodiks? ,,Sotsialistlik realism" 10. Kui võrrelda natsionaalsotsialistlike ja nõukogude arhtiektide suurprojekte, siis millisele järeldusele jõutakse? Sarnane arhitektuur. Eeskujuks klassitsism ja elektika, lisati paraadlikkust. Hooned hiiglaslikud. 18. Eesti kunst 1918-1940 1. Millal kuj. Välja eesti rahvuslik kunstielu? Mida peaks selline nähtus tavaliselt sisaldama? 1920ndatel. Oli loodud: 1)korraldati tagasivaatlik eesti kunsti suurnäitus (1919) 2)Tartusse kunstikool ,,Pallas" (1919) 2. Kus ja millal avati kunstikool ,,Pallas"? Kus sai Eestis õppida tarbekunsti erialasid? Tartus 1919. Tallinna Riiklikus kunsttööstuskoolis. 3
8.Millise erineva ideoloogiaga õigustati kõnealustes riikides oma kunstipoliitikat? Saksamaal „aaria rassi“ väärikuse rõhutamine, venemaal idealiseeritud tööinimesed. 9.Mis kuulutati nõukogude kunsti ainuõigeks ja lubatuks meetodiks? „Sotsialistlik realism“ 10.Kui võrrelda natsionaalsotsialistlike ja nõukogude arhtiektide suurprojekte, siis millisele järeldusele jõutakse? Sarnane arhitektuur. Eeskujuks klassitsism ja elektika, lisati paraadlikkust. Hooned hiiglaslikud. 18. Eesti kunst 1918-1940 1.Millal kujunes välja eesti rahvuslik kunstielu? Mida peaks selline nähtus tavaliselt sisaldama? 1920ndatel. Oli loodud: 1)korraldati tagasivaatlik eesti kunsti suurnäitus (1919) 2)Tartusse kunstikool „Pallas“ (1919) 2.Kus ja millal avati kunstikool Pallas? Kus sai Eestis õppida tarbekunsti erialasid? Tartus 1919. Tallinna Riiklikus kunsttööstuskoolis. 3.Nim. 3 „Pallase“ eesotsas olnud olulist kunstnikku
elemendid. Pargi peaosa ümberkujundamine andis looklevate teede ja vabade murupindadega küll vabakujundusliku ruumilahenduse, aga sirged teed ja puuderead pargi äärtel jäid püsima, põhiplaanis säilis ka üldsituatsiooni sümmeetria. Säilisid puude ranged read, sest suuri puid nii kergesti maha ei võetud ja neid ei olnud ka kerge ümber istutada. Eriti püsis regulaarsus just pargi peaosas, kus avar esiväljak rõhutas veelgi lossi esinduslikkust ja peaosa paraadlikkust. Ranged osad säilisid ka peahoone taga, kuid juba sujuvamate joontega üleminekuks pargi maastikulisele osale. Palmse pole erand, enamik meil rajatud mõisaparke sisaldavad või sisaldasid varem nii loodusliku kui ka regulaarse stiili elemente - seega domineeris eklektika. Koostanud: Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 135 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1
annaabi.ee 
