nimega) aga talupoja eluaseme pühanurga adapteeritud variant (lihtsalt üks element, mida kummardada, asendati teisega) Punausul oli palju rituaale, milleks olid nõukogude müüdi kohaselt oluliste pühade ja aastapäevade tähistamine. Tähtsaimad neist olid kaks järgnevat päeva: 1. mai ehk tööliste rahvusvaheline solidaarsuspäev ning 7. november, Oktoobrirevolutsiooni aastapäev. Need olid suured pühad, mida tähistati üleliiduliselt paraadidega. Punausu sümboliteks olid partei- isakeste pildid või kujud, punane värv, NSVL-i ja liiduvabariikide lipud-vapid, sirp ja vasar, viisnurk. Punausku võib käsitleda kui riigtruuduse kontrollimise vahendit, sest seda ta enamjaolt oligi. Kokkuvõtteks võib öelda, et jah, nõukogude-aegne propaganda kandis vilja ning inimesed kartsid kirikuid, kuid siiski leidus neid, kes olid keskmisest julgemad ja jäid oma tõekspidamiste juurde
noore tugevused. Kodutütreeast välja kasvades lihtsustatakse Naiskodukaitse või Kaitseliiduga liitumist, mis omakorda suurendab isamaa-armastust ning tahtmist end sellega siduda. Organisatsiooni eesmärke suudetakse täita. Noorte isamaalisustunnet ja valmisolekut Eestit kaitsta suurendab organisatsioon oluliselt ning paneb põhirõhku. Õpetab väärtustama eesti keelt ja meelt erinevate emakeele ürituste ning võistlustega ja paraadidega. 7. KASUTATUD ALLIKAD 1. Järgud ja erialad. Kaitseliit. 2014. [http://www.kodutytar.ee/kasulikku/jargud-ja- erialad/.] [7.04.2014] 2. Eesti skautlus viiskümmend aastat: Koguteos. Estonian Scouting 1912-1962. (1962). Evald Uustalu. Eesti Skautide Liit. 287 lehekülge 3. Kodutütarde põhikiri. (2013). Kaitseliidu Keskkogu. 8 lehekülge 4. Kodutütarde põhikiri ja kodukord. Kaitseliidu Keskjuhatus. (2007). Tallinn. 62 lehekülge. 5. Järvamaa: Loodus. Aeg. Inimene. III osa
.. rahvuslus". Nikolai I aega mäletati väga kinnise ajana. Tema pani aluse dekabristide ülestõusu järel näiteks salapolitseile, kelle nuhid olid igas seltskonnas, kuigi kurikuulsas kolmandas osakonnas töötas kõigest paarkümmend ametnikku. Salapolitsei oli isevalitsuse kaitsel, kuid see süsteem elas üle ka revolutsioonid: nõukogude julgeolek töötas sarnastel põhimõtetel. Dekabristidele ei andestanud Nikolai I kunagi. Kaardiväge taltsutas aga pidevate ülevaatuste ja paraadidega. Nikolai I hindas sõduridistsipliini, ta elas ise ranget elu ja nõudis seda ka teistelt. Kirjanduse jälitamine sai reegliks, kirjavahetuse saladust ei tunnistatud (kirju võidi avada ja sellest olid inimesed teadlikud). Ainuke tarkus oli vait olla ja kannatada. Kuhu see rividrill Vene riigi välja viis, selgus Krimmi sõjaga 1850. aastatel, mis tsaari lõpuks murdis. Tema poeg Aleksander II oli isast erineva iseloomuga. Sasat kasvatas vene
annaabi.ee 
