23. II 1918 iseseisvuse väljakuulutamine Pärnus 24. II 1918 moodustatakse Eesti Ajutine Valitsus (koalitsioon ilma enamlasteta): · pea- ja siseminister Konstantin Päts · peaministri asetäitja ja kohtuminister Jüri Vilms · välisminister Jaan Poska · sõjaminister Andres Larka 3.3 Saksa okupatsioon 3.3.1 Valitsemine Uus valitsemissüsteem: · Balti sõjaväeline valitsus (Adolf Gossler) · Korpusepiirkonnad (Adolf von Seckendorff, Günther Otto Friedrich von Pappritz) · Provintsiaalvalitsused · Kreisid, ametkonnad, jaoskonnad · Balti Hertsogiriigi kava Okupatsioonipoliitika · terror (koonduslaagrid, salakaebused) · eestlaste väljatõrjumine poliitikast ja erakondade keelamine (v. a. Maaliit) · koosolekute, telefoni ja telegraafi keelamine · tsensuur (ajakirjandusbürood) · rahvusväeosade, omakaitse ja miilitsa laialisaatmine · kohtureform 3.3.2 Kultuuri- ja majanduspoliitika Majanduspoliitika
Tegelikult moodustati 8.armee staabist tsiviilhaldusosakond, mis administreeris allutatud alasid. Nende tööd koordineeris 8.armee staabiülem major Franz. 8.armee vastutusala jagati kaheks: taastati 1917.aastal pärast veebruarirevolutsiooni likvideeritud vana kubermangudevaheline piir. 68.korpusepiirkond hõlmas Põhja-Eestis ja 60.korpusepiirkond hõlmas Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätit. 68.korpuspiirkonna eesotsas oli Seckendorff ja 60.korpuspiirkonna eesotsas Pappritz. Pigem tegelesin nende staabiohvitserid kohaliku elu korraldamisega. Mõlemad koprusepiirkonnad jagunesid maakondadeks (kreisideks), mõlemas korpusepiirkonna Eesti osas oli 4 kreisi. Põhjakorpuse piirkonnas Lääne-, Harju, Järva- ja Virumaa ja lõunas Pärnu-, Viljandi-, Tartu- ja Võrumaa. Nende eesotsas oli kreisipealik (Kreishauptmann), enamasti mingi diviisi või brigaadi ülem. Oli vormiline tegelane.
Selle armee staabis moodustati spetsiaalne haldusosakond, mis tegeles hõivatud alade juhtimisega, sinna kuulud ka nõukogu, kuhu kuulusid ka Liivimaa- ja Eestimaa baltisakslaste esindus?. Eesti- ja Liivimaa kubermangude ala jagati veel 2 piirkonnaks - piiriks vana Liivimaa ja Eestimaa piir: Eestimaa kubermang oli allutatud 68. AK, mille eesotsas seisis kindralkomando Adolf Seckendorf, Liivimaa kubermangus tegutses seevastu 60. AK (armeekorpus), eesotsas kindralleitnant Günther von Pappritz'iga. Tallinn, Narva ja Tartu - nimetati linnakreisideks. Beirat - nim ametisse Saksa sõjaväe käskimisel. Maakondadest väiksemad üksused hakkasid kandma nimetust Antsbezirk (ringkond, kihelkond - piirid kattusid kiriku kihelkondade piiridega). Igale ringkonnale määrati ringkonna eestseisja, kelleks sai selles paigas elanud baltisaksa mõisnik. Kõige madalam tasand - valla tasand - said omale nimetuse Ortsbezirk (e k kasutati selle asemel valla nime)
annaabi.ee 
