hoidesidemed, mis tulevad alveooli seinast Krooni ja kaela piirkonnas on hambaõõs, juurtes – juurekanalid. Kõiki õõsi hamba sees täidab hambasäsi e. pulp (pulpa) - kohev sidekude, milles on palju vere- ja lümfisooni ning (!)närviharusid. Keel (lingua, glossa) Osad: tipp, keha, juur (pära). Limaskest: ülapinna keskel - keskpidine vagu (selle all sees on vahesein); keha ja juure piiril – piirivagu. Piirivaost eespool on pind kaetud keelenäsade e. papillidega (papillae). Keelenäsade põhitüübid: a)Niitnäsad – mehaaniline ja temperatuuritundlikkus b)Vallnäsad (6-15) – maitsetundlikkus (järelmaitse) c)Seennäsad – põhilised maitsetundlikkuse kandjad d)Lehtnäsad – inimesel nõrgad, kibe maitse (mürgid!) Piirivaost tagapool on lümfifolliikulid – keelemandel! Keele lihased: Keele lihased kinnituvad keele vaheseinale ja –aponeuroosile (paksenenud submukoosa). A
larv suurendatult. 49 Lisa 5. Anisakidae kolmanda staadiumi larvid. (Grabda, 1991) (A) Anisakis. (B) Phocanema. (C) Porrocaecum. (D) Contracaecum, Phocascaris. (E) Thynnascaris. (F) Raphidascaris. Must ala söögitoru, valge ala ventriikul, täpitatud ala sool. 50 Lisa 6. Contraceacum osculatum'i kolmanda staadiumi larvi huuled papillidega. (Fagerholm, 1982) 51 Lisa 7. Diplostomum spathaceum´i metatserkaarid. (Lönnström, www.abo.fi) 52 Lisa 8. Cryptocotyle concava metatserkaarid lesta lôpustes. (foto. M. Marana) ' 53 Lisa 9. Pomphorhynchus laevis`e elutsükkel. (Grabda, 1991)
sarvestunud näsad – võrkmiku papillid (papillae reticuli).Võrkmikuharjad võivad olla sõltuvalt kõrgusest primaarsed, sekundaarsed ja tertsiaalsed. Võrkmikuharjad moodustavad võrkmikukanne (cellulae reticuli). Võrkmikuharja ülemises ja keskmises kolmandikus paikneb silelihaskoeline võrkmikuväät (limaskesta lihaskiht). Veise kiidekas – omasum Limaskest – sisepinda katavad kiidekalehed ja nende vahele jäävad kitsad ruumid. Lehed on külgedelt kaetud papillidega (papillae omasi). Kiideka lehtedes on kolmekordne lihasplaat (2 äärmist ja nende vahel sisemine). 54. Peen- ja jämesool Peensool - intestinum tenue - jaguneb kolmeks osaks: kaksteistsõrmik - duodenum, tühisool – jejunum ja niudesool – ileum. Peensoole sein on 3-kestaline: limaskest, lihaskest ja serooskest. Limaskest - tunica mucosa Peensoole limaskestas on kõik 4 kihti. Peensool on peamine imendumisala ja seetõttu Limaskesta pind
annaabi.ee 
