produkti asemel kalgendunud piim, mis viib kõhukinnisusele ja seedehäiretele. Piimavesi, olles alu-seline ja kaltsiumirikas, neutraliseerib aluselist sappi, tekitades kaltsiumnitraate, sogast valget ainet, mis täidab sapijuhasid, sadeneb sapipõide ja võib tekitada sapikive. Seesama aine annab valge katu keelele ja ebameeldiva lõhna suhu (Mitmete juustusortide tugev lõhn tuleneb piimavee roiskumi¬sest). Keel on maksa baromeeter. Katu iseloom, erinevate papillide põletik ja turse näitavad maksa kahjustuse kindlaid astmeid. Maksahaiguse puhul peame olema ettevaatlikud piima kui toiduvalgu kasutamisel, eriti käib see vanemate inimeste kohta. Muidugi peetakse ka piimadieete, aga see pole ravi igaühe jaoks, sest kõik sõltub maksa sei- sundist. Toores piim on hea toit ja mõnikord ka hea ravim. Pastöriseeritud piim roiskub sooltes, kuna toores piim ainult fermenteerub. Jätke pastöriseeritud piim mõneks päevaks sooja ruumi ta
limaskest on sile, teda katab mitmekihiline sarvestumata lameepiteel. Keele selgmist pinda katab mitmekihiline sarvestumata lameepiteel ja seal paiknevad mitmed eristruktuurid. Eristatakse nelja tüüpi papille. Keele selgmine pind jaguneb eesmiseks kaheks kolmandikuks ja tagumiseks kolmandikuks. Nende osade vahele jääb ettepoole avatud V-kujuline joon, millel paiknevad 6 – 12 vallpapilli. Keelepapillid - kõik keelepapillid on limaskesta derivaadid ja nende ehitus on sarnane. Papillide ülemine pind on kaetud mitmekihilise sarvestumata lameepiteeliga või osaliselt mitmekihilise sarvestuva lameepiteeliga (niitpapillides). Niitpapillid – papillae filiformis - kõige suurem papillide grupp, nad paiknevad keeleseljal. Suuruselt kõige väiksemad. Seenpapillid – papillae fungiformis – kõige vähem esindatud, asuvad niitpapillide vahel. Kõige rohkem keele tipus ja servades. Kuju meenutab seent – alumine osa on kitsas ja ülemine osa meenutab seenekübarat
100-190 liitrit sülge. Keel on limaskestaga kaetud suuõõne llihaseline organ, mis täidab suletud suuõõne. Tema ülesanne on toidu lükkamine hammaste vahele, abistamine neelamisel ja veisel ka toidu haaramine. Lisaks sellele toimib keel maitsmisnäsade abil maitsmisorganina. Keel koosneb keeletipust, keelekehast ja keelejuurest. Juure ja keha kaudu kinnitub keel keele- ja alalõualuule. Keelel asuvad papillid, mis jagunevad mehaanilisteks ja maitsmispapillideks. Meh. papillide ülesandeks on abistada toidu haaramise ning karvkatte puhastamisel ja korrastamisel. 25. Hambad. Lühi- ja pikakroonilised hambad Hambad paiknevad suuesiku ja pärissuuõõne vahel ja kinnituvad hambasompudesse. Neid ei loeta skeleti luude hulka, sest nende struktuur erineb luukoest ja neile ei kinnitu lihased. Eristatakse hambajuurt ja hambakrooni – sombust väljaulatuvat osa. Hammas koosneb dentiinist, emailist ja tsemendist. Hambad jagunevad ehitusel lühi- ja pikakroonilisteks
Maitsmispapillid: seenpapillid, vallpapillid, lehtpapillid Mehaanilised papillid: niit-, koonus- ja läätspapillid (keeleselja tagumine piirkond) Leht-, seen- ja vallpapillide külgepiteelis paiknevad ovaalsed kehakesed – maitsmispungad Kõik keelepapillid on limaskesta derivaadid ja nende ehitus on sarnane Papillide ülemine pind on kaetud mitmekihilise sarvestumata lameepiteeliga või osaliselt (niitpapillides) mitmekihilise sarvestunud lameepiteeliga Maitsmispungad reageerivad viiele põhilisele maitsemodaalsusele – magus, soolane, kibe, hapu ja umami Keelenäärmed Jaotatakse sekreedi järgi – seroossed, mukoossed ja seganäärmed Seroossed paiknevad keele sügavuses vall- ja lehtpapillide lähedal, nende viimajuhad avanevad papillide kraavidesse või
annaabi.ee 
