Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"papaga" - 7 õppematerjali

Greteke Sachmeier
1
docx

Greteke Sachmeier

Ainult tirtsukesel polnud mingit veidrust. Sachmeierite pere käib iga nädalavahetus vanaemal külas. Ühel nädalavahetusel pidid Sachmeierid vanaema juurde sõitma ilma mammata,kuna mamma läks klassikokkutulekule. Seal kohtas ta oma endist klassiõde ,kes oli hirmus kõhnaks muutunud ja ka mamma tahtis kõhnaks saada. Ta hakkas sööma ainult nätsu ja ei rääkinud perega. Isa pidas ema salenemist halvaks mõtteks. Neil tekkisid konfliktid. Hansuke oli papaga ühel nõul ja greteke emaga. Lõpuks kolis ema koos Tirtsu ja Gretekesega Marie-Luise juurde. Ja Hansuke elas koos isaga. Hansuke ei rääkinud Gretekesega ka koolis ühtegi sõna. Kuni ühe päevani mil Greteke nägi oma venda kaklemas. Ta läks oma vennale appi ja kakluse lõppedes oli vend täiesti läbipekstud ja ta ei reageerinud . Oli ainult tuim ja lasi ennast gretekesel ja ta sõbrannal Gabrielel tassida. Muidugi tuli kaklust koolis seletada ja kui greteke sai teada, et Hansuke ja

Kirjandus → Kirjandus
9 allalaadimist
Greteke Sackmeier
1
doc

Greteke Sackmeier

kokku ja nad leppisid ära. Järgmisel päeval ei tundnud Greeteke ennast hästi ja ta otsustas koju jääda. Greeteke otsustas välja minna ja kohtus seal Hinzeliga, keda ta oli peol kohanud. Nad rääkisid väaga pikalt ja neist said head sõbrad. Järgmisel päeval puudus Hansuke koolist, sest tal oli süda paha ja ta oksendas. Sekretär ütles et tal on mumps, kuid tegelikult ei olnud. Samal päeval oli mamma kodust ära kolinud ja tirtsu ka kaas avõtnud. Nad olid papaga päris tülli läinud. Isa oli mamma asemele kutsunud Zwettli-vanaema nende juurde elama. Greeteke otsustas siiski koos mamma ja Tirtsuga Marie-Luise juurde elama minna. Papa elas koos vanaema ja Hansukesega. Hansuke läks koolis kaklema ja Greeteke pidi kaklusele vahele minema. Sackmeierite vanemad kutsuti kooli. Nad kaitsesid oma lapsi väga. Peale seda otsustasid nad kohvi jooma minna ja leppisid ära. Greeteke hakkas Florian Kalbiga käima ja ta oli väga õnnelik.

Kirjandus → Kirjandus
21 allalaadimist
Essee ärkamisajast
2
rtf

Essee ärkamisajast

hiljem tegeles mees ka esimese Eesti üldlaulupeo korraldamisega, kus esineda võisid ainult mehed. Esinejaid oli ligikaudu 800, mis on praeguse 20000 inimese kõrvalt väga väike arv. Iga eestlane saab talle olla tänulik meie ilusa hümni sõnade eest, milled just Jannsen kirjutas. Jannsenil sündis 1861 aastal tütar Lydia Emilie Florentine Jannsen. Tüdruk käis isaga pidevalt nii ajalehe toimetuses kaasas kui ka lihtsalt veetis palju aega oma kirjanikust ja luuletajast papaga. Sealt ilmselt oli ka pärit tema huvi selle eriala kohta. Juba lapsena kirjutas Lydia luuletusi ja kirjatükke. Tänapäeval just tema luuletused ongi kõige tuntumad ja armastatumaid. Tema luuletuste juures oligi just isamaa tunnetus kõige tähtsam. Lydia Koidula näidend, "Saaremaa onupoeg" tähistab Eesti teatri sündi. Kuid kuulsaks sai ka naise teine näidend "Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola." Eesti haridus sai suure panuse Carl Rober Jakobsonilt. Mees, kes

Ajalugu → Eesti ajalugu
8 allalaadimist
Suguvõsauurimine
16
odt

Suguvõsauurimine

Ta oli hästi jonnakas, ega armastanud tööd. Ta oli väga üleolev. Eleene sündis 21.01 1899 uue kalendri järgi. Head ei ole temast rääkida ja halba ei taha kah rääkida. Ta abiellus papa Girlilliga (nagu teda hiljem meie pres hüüti), kuigi tal oli peigmees. Ükskord oli üks suur pidu ja nad olid hiljaks jäänud ja seal peol oli tema peigmees koos ühe teise türukuga. Leeni vihastas ja kätemaksuks abiellus ta papaga. Nad abiellusid 21 juuni 1920. Papa Girill oli tark mees. Ta oskas rääkida prantsuse, saksa ja vene keelt. Teda taheti saata Prantsusmaale Eesti saadikuks. Kuid papa suureks unistuseks oli see, et ta läheb tagasi Verganao oru lähedale, kuna tema jaoks oli seal meeletult ilus loodus ja seal oli tal meelepärane töö. Papa oli Peeter Saare ja Mari poeg. Papa Girill oli väga suure algatusvõimega ja väga liikuva mõistusega

Kategooriata → Uurimistöö
337 allalaadimist
S-HENNO-MERERÖÖVLIMÄNG
8
docx

S. HENNO "MERERÖÖVLIMÄNG"

MERERÖÖVLIMÄNG SASS HENNO 2005 ILLUSTREERIJA: PENT TALVET TEGELASED STEN-ERIK on seitsme aastane poiss. Poiss on seiklushimuline ning abivalmis, heasüdamlik, taiplik. Sügisel läheb Miina Härma kooli (sinna läheb ka Maria). Poiss oskab lugeda ning arvutada. MARIA on kuue aastane, sünnipäev septembris. Elab koos Papaga (vanaisa). Vanemad on välismaale läinud ega osale tema elus. Iseloomult on tagasihoidlikum kui poiss. Kuid kohati julgem, näiteks pööningul julgustas Stennut. Põhilised iseloomuomadused on siirus, sõbralikkus, viisakus. ISA URMAS ei ole raamatus tihe tegelane. Isa lubab pojal teha asju mida ema ei luba, näiteks joonistada seinale. Vabal ajal tegeleb poisiga, selgitab maailma asju ja füüsika seadusi ehedate katsete näol

Kirjandus → Kirjandus
16 allalaadimist
Saksa keele eksamimaterjal 8 klass C-keel
8
docx

Saksa keele eksamimaterjal 8.klass C-keel

Ich esse das Eis , weil ich hungrig bin.-kui weil on keskel, siis esimeses lauseosas on tegusõna tavalisel(2.) kohal, teises lauseotsas läheb tegusõna lõppu. Mit+Dativ Verheiratet:Bist du verheiratet mit dem Onkel ?- Kas sa oled onuga abielus? Auskommen:Ich komme gut mit meiner Katze aus.- Ma saan oma kassiga hästi läbi. Zusammen spielen: Kerta spielt mit dem Hund.- Kerta mängib koeraga. Ausgehen: Roobert und Vilja gehen aus mit ihren Oma.-R ja V lähevad oma papaga välja. Welcher/Welches/Welche/Welchen- Missugune Nominativ: [der] Welcher Sport ist langweilig ?-Missugune Sport on igav ? [das] Welches Foto magst du ? ­ Missugune foto sulle meeldib ? [die] Welche Sportlerin kommt aus Russland? ­ Missugune sportlanna tuleb Venemaalt ? [Pl] Welche Haare haben sie ? - Missugused juuksed neil on ? Akkusativ: [der] Welchen Sport treibst du? ­ Missugust sporti te teete ? [das]Welches Stereo möchtest du? ­ Missugust muusikakeskust sa tahaks ?

Keeled → Saksa keel
31 allalaadimist
Tõde ja Õigus II Terve tekst
291
doc

Tõde ja Õigus II Terve tekst

Ole ainult hea ja purusta, sest sina oled mu isand ja käskija, oled majas peremees. Kas te usute, et mina midagi selletaolist teeks!" ,,Ei tea, tõesti ei tea," vastas Indrek vaikselt, nagu oleks talle liiga tehtud. ,,Ikka ei tea, ei tea," osatas Ramilda ägedalt. ,,Kristuse ülestõusmist ei tea, vürsti ei tea. Aga mina tean! Mina tean, et see pole kellegi mees, kes südametäiega hakkab riistu lõhkuma; nõnda teeb ainult minu tädi, kui ta läheb papaga hirmus riidu. Siis purustab ta kõik, mis kätte juhtub, ja nutab pärast, et mõtle, mis see kõik maksab. Mees tuleb südametäiega kallale, see on õige mees. Kui vürst oleks tol korral tädile kallale läind, siis oleks ta olnd see õige. Ta oleks võind minulegi kallale tulla, sest mis oli minul temaga siis rääkimist, aga ka seda ei teind ta. Ma just mõtlesin, et tuleb kallale, aga ei! Lõhkus ainult, lõhkus vanu riistu! Nüüd te teate, mis ma niisugustest meestest arvan, nagu vürst

Eesti keel → Eesti keel
37 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun