Mis teeks ta siis, kui vallandada kirge tal põhjust oleks samavõrd kui mul? Siis uputaks ta lava silmaveega, ja võikal kõnel kõrvu lõhestaks kel süüd, see hulluks, süütu võpataks kõik kõrvad silmad tõega hämmastuks. Kuid mina, lurjus tuim, siin norutan kui uneleja, teoks kes võimetu, ei sõnagi ma paota kuningast, kelt tema kallis elu ja kõik vara on röövit neetud moel. Kas argpüks olen? Mul tuvi maks, ses puudub sapp, et äng mind kõrvetaks. Sest muidu raisakulle ju ammu selle orja raipega ma nuumand oleks. Rõve kaabakas! Sa autu, julm ja kiimas kaabakas! Mind eeslit! Tore lugu küll, et mina poeg, kelle kallis isa mõrvati,
süllogismi mittekehtivus on tõestatud, saab semikooloni asemele panna mittekehtiva järeldamise märgi ⊭. 5 Ülalpool nägime, et tingivad väited ei ole tõlgitavad materiaalseteks implikatsioonideks. Materiaalne implikatsioon on alati tõene, kui alus väär, ent tingiva väite puhul pole see tagatud. Tingiva väite tõesus ei sõltu üldjuhul aluse tõesusest. Nt „Kui Peeter on tark, siis ta ei paota suud”. Me ei tea, kas ta on tark, aga kui ta on tark, siis ta ei paota suud. Tõeväärtus ei sõltu sellest, kas Peeter on tark. Tingiva väite puhul pole aluse tõeväärtus tavaliselt teada ning see võib olla tõene sõltumatult aluse tõeväärtusest. Kui on siiski teada, et alus on tõene, on tõese tingiva väite puhul kindlasti tõene ka tagajärg. Järgnevalt aga selgub, et tingivate väidete formaalseks uurimiseks saab kasutada materiaalset implikatsiooni. Kehtivates arutlusskeemides võib hüpoteetilisi väiteid kirja panna
järeldamise märgi . 5 Ülalpool nägime, et tingivad väited ei ole tõlgitavad materiaalseteks implikatsioonideks. Materiaalne implikatsioon on alati tõene, kui alus väär, ent tingiva väite puhul pole see tagatud. Tingiva väite tõesus ei sõltu üldjuhul aluse tõesusest. Nt ,,Kui Peeter on tark, siis ta ei paota suud". Me ei tea, kas ta on tark, aga kui ta on tark, siis ta ei paota suud. Tõeväärtus ei sõltu sellest, kas Peeter on tark. Tingiva väite puhul pole aluse tõeväärtus tavaliselt teada ning see võib olla tõene sõltumatult aluse tõeväärtusest. Kui on siiski teada, et alus on tõene, on tõese tingiva väite puhul kindlasti tõene ka tagajärg. Järgnevalt aga selgub, et tingivate väidete formaalseks uurimiseks saab kasutada materiaalset implikatsiooni. Kehtivates arutlusskeemides võib hüpoteetilisi väiteid kirja panna