kristlikul moel, kuna üksnes see avas võimaluse surmajärgseks igaveseks eluks. Esmatähtis on sealjuures võimalus saada maetud pühitsetud maale, s. o. kirikut või kabelit ümbritsevale surnuaiale. See on ka üks olulisemaid põhjusi, miks ristiusu vastuvõtnud üritavad võimalikult kiiresti püstitada kabelit või isegi kirikut. Lisaks iseloomustab kristlikku matmisviisi matmine põletamata, peaga lääne suunas ning ilma panusteta. Käsitletaval perioodil maeti kristlasi enamasti surilinas või lihtsas eheteta särgis. Kõikidest viimatimainitud nõuetest esineb siiski ka kõrvalekaldeid ning primaarseks jääb siiski nõue matmiskohast pühitsetud maal. Skandinaavias ja Soomes võtsid ristiusu esimestena vastu ülikud, kes ühtlasi püstitasid oma mõisate kõrvale ka esimesed kabelid ja kirikud. Mitmed neist kujunesid hiljem ümber kihelkonnakirikuteks
see avas võimaluse surmajärgseks igaveseks eluks. Esmatähtis on sealjuures võimalus saada maetud pühitsetud maale, s. o. kirikut või kabelit ümbritsevale surnuaiale. See on ka üks olulisemaid põhjusi, miks ristiusu vastuvõtnud üritavad võimalikult kiiresti püstitada kabelit või isegi kirikut. Lisaks iseloomustab kristlikku matmisviisi matmine põletamata, peaga lääne suunas ning ilma panusteta. Käsitletaval perioodil maeti kristlasi enamasti surilinas või lihtsas eheteta särgis. Kõikidest viimatimainitud nõuetest esineb siiski ka kõrvalekaldeid ning primaarseks jääb siiski nõe matmiskohast pühitsetud maal. Skandinaavias ja Soomes võtsid ristiusu esimestena vastu ülikud, kes ühtlasi püstitasid oma mõisate kõrvale ka esimesed kabelid ja kirikud. Mitmed neist kujunesid hiljem ümber kihelkonnakirikuteks
Jõgede peal võis olla ka tõkkeid ja vahimehi. Toimusid ka muutused siinsetes matmiskommetes. Kui vahepeal olid kivikalmed kollektiivsed, siis viikingiajal kohati hakati individuaalsust taas rõhutama. Hakkavad taas ilmnema laibamatustega kalmed. On avastatud, et laiba matmise komme tuli 10. saj ja seda on märgata nt Virumaal, arvatakse, et see komme on seotud viikingitega. Muinasaja lõpuks üle Eesti. Iila kivikalme Ida – Virumaal, leiti rikkalik panustega matus ja kaks matust ilma panusteta, mis olid tema suhtes rist. Seda peeti näiteks sotsiaalsest lõhestumisest. See oli nõukaaegne versioon. Kui materjali hakati läbi vaatama, siis matus dateeriti varasemaks (11. saj keskpaik). Kalme oli tõenäoliselt väga pikka aega kasutusel. Kaks hilisemat luustikku võivad pärit olla isegi keskajast. Selle kalme põhjal selgeid järeldusi teha ei saa. Ka Eestist on leitud viikingite aardeid, kokku u 5000 araabia münti. Seliseid münte hakkab meil ilmnema 9. – 10. saj
annaabi.ee 
