Reguleerivad organismi talitlust koensüümidena, inimesele reeglina asendamatud org ained. Vajadusel suudab organism teatud vitamiine ise ka sünteesida. Vitam jagunevad: *1.Veeslahust (B rühm ja C) peab organism toiduga saama iga päev, kuna nende liig eritatakse uriiniga. Nende varud organismis on seotud ainult neid transportivate valkudega. Talitlevad koensüümide koostises. B1 (Tiamiin) regul süsivesikute ja mõjut valkude ainev; B2 (Riboflaviin) regul protsesse; B3 (Pantotenaat) os süsiv ja rasvade ainev aeroobseis protsessides; B5 e vit PP (Niatsiin) aktiveerib süsiv js reg kolesteriini ainev. Es NAD-i ja NADP koostises kõigis elusrakkudes; B6 (Püridoksiin) oluline AH ainevahetuses; B12 (Kobalamiin) os kasvufaktorina valgusünteesis, oluline RNA ja DNA biosünteesis, C (askorbiinhape) os süsiv, valkude ja rasvade ainev. H (biotiin) on vajalik AH ainev *2. Rasvaslahust, omavad individuaalseid mittekoensüümseid ül, A, D, E, K, Q ja F
ühend. Valguse toimeb annab ta vabu radikaale. Tagavarad(maks, neer) on minimaalsed, mistõttu teda peab toiduga pidevalt saama. Niatsiin-Niatsiin on üldnimetus vesilahustuvate vitamiinsete nikotiinhappe ja nikotiinamiidi kohta. Suhteliselt püsiv kuumutamise,valguse,õhu, hapete ja aluste suhtes.Niatsiiin on vaja närvikoe ja naha normaalseks talitluseks. Pantoteenhape-Termostabiilne üõhend. Annab naatriumsooli ja kaltsiumsooli (Ca-pantotenaat).Vajalik süsivesikute, aminohapete,lipiidide, hukleiinhapete metabolismi esüümide tööks. Püridoksiin-laguneb valguse käes. Kobalamiinid-Vähesel määral sinteesib vitamiin B12 jämesoole mikrofloora, kuid selle imendumine on tühine. Foolhape-Laguneb valguse toimel ja kuumutamisel ning on vesilahustuv Kobalamiinid-sünteesib vitamiin jämesoole mokrofloora,kui selle imendumine on tühine. Sisaldavad vaid loomsed produktid. C(askorbiinhape)-on antiskorbuutne vesilahusuv ühend
türotofaanist; Päevanorm 15-20 mg; Esineb NAD-i ja NADP koostises kõigis elusrakkudes. Olulisemad allikad: maks, pärm, kalasaadused, kanaliha ja täisteranisujahu. Vitamiin B2 ehk riboflaviin Päevanorm meestel 1,7 mg ja naistel 1,3 mg; On koensüüm FAD-i koostises. Olulisemad allikad : piim, maks, kala, pärm, kaunviljad, spinat, täisteraleib ja tatar. Vitamiin B5 ehk pantoteenhape ehk pantotenaat Koensüüm A (CoA) koostises. Olulisemad allikad : pärm, maks, piim, munad, kapsas, kartul, ja tomat. Vitamiin B1 ehk tiamiin Päevanorm meestel 1,4 mg ja naistel 1,1 mg; Koensüüm TTP (tiamiinpürofosfaadi) koostises. Olulisemad allikad : pärm, sealiha, kaerahelbed ja täisteraviljasaadused. 4. Avitaminoos, hüpovitaminoos, hüpervitaminoos : Avitaminoos – tähendab konkreetset haiguspilti. Avitaminoos kuulub nn defitsiidi haiguste hulka
annaabi.ee 
