Hamlet vannub isale, et (see vaim on Hamleti isa!) maksab kätte. Sisse tuleb intiimne armastusteema Hamleti ja Ophelia vahel. Ophelia isa ja vend seda heaks ei kiida. Hamlet hakkab II vaatuses hullu teesklema. Ta mitte ei varja oma kättemaksuplaani, vaid võtab endale vabaduse kuuldavale tuua solvavat kriitikat ühiskonna pihta: tema sõnul on Taanimaa vangla; samuti kogu maailm, mille üks kõige hullemaid urkaid on Taani. Kuninga roima paljastamiseks laseb Hamlet näitlejail etendada pantomiini "Gonzago mõrv", kus kuninga tapab tolle vennapoeg, kosides seejärel kuninganna. III vaatuses alustab Hamlet kohtamisel Opheliaga (Poloniuse korraldatud) monoloogi kuulsa küsimusega - "Olla või mitte olla?". Nähes sepitsust läbi, kohtleb Hamlet Opheliat toorelt. Hamleti lavastatud näidendit saavutab oodatud mõju. Claudiuse kohkumus on ilmne, järgnev monoloog kinnitab tema süümepiinade süvenemist- seega pole Claudiuski mingisugune paadunud mõrtsukas
kasutamise kord, tegelas kujud ja sümboolika Kabukiteater- kujunes välja 16. sajandil linnakodanike meelelahutuseks. Esialgu koosnes ainult tantsudest, mida esitas naissolist laulude ja pillimängu saatel. 18.Sajandil mängisid seda ainult mehed. Näitlejad ise ei laula,selleks etendust saatvad muusikud. Kesta mitu tundi, publik võib lahkuda ja tagasi tulla, millal soovib. Plaksutatakse, naerdakse ja hõigatakse. No-teater- Samuraide ja ülikute teater, mis põhineb pantomiini laadsel tantsul ja muusikal. Etendusel on dekoratsioonideta lava, näitlejatel puust maskid, igal maskil joonistatud kindel iseloom. Kostüüm jätab jalad katmata, jala liikumised on väga tähendusrikkad. Liigutakse vähe ja kogu tegevus on pingeline meditatsioon. Bunraku- jaapani nukuteater. Nukk inimesesuurune, juhitakse vaatajate silme all kimonosse riietatud nukujuht ja tema kaks mustas kostüümis olevat abilist. Osaleb ka jutustaja, kes esitab shamiseni'i saatel vanu ballaade.
vastuvõtjasse, sõnumisse ja isegi selle sisusse. Kõige olulisemad ilmed seotud silmade ja suuümbrusega. Zestidega antakse ka mitmesuguseid teateid edasi (nt sõrme liigutamine -> kõnetatava kutsumist kõneleja juurde). Zestide sisu ei ole otseses seoses nende välise vormiga (nt Eestis jaatus->noogutus; Indias jaatus->raputatakse pead). Vähem konventsionaalne on verbaalse sõnumiga kaasnev zestikuleerimine ja miimika kasutamine.Kõneleja võib autode kokkupõrget kirjeldades pantomiini abil sellest ,,pildi maalida", lisaks dramaatilisi fakte, nt kiirust või tagajärgi eraldi rõhutades. Normaalselt on verbaalne ja mitteverbaalne sõnum omavahel kooskõlas (kaastunnet avaldav inimene on kurva näoga, st hääl, zestid, ilmed jne on kurvad). Pilk on tähtis kõnevoorude struktureerimisel. Sõnumi ettevalmistamise ajal vaatab kõneleja tavaliselt kõrvale, rääkima hakates suunab ta pilgu vastuvõtjale. Keel kui struktuur
Kõige olulisemad ilmed seotud silmade ja suuümbrusega. Zestidega antakse ka mitmesuguseid teateid edasi (nt sõrme liigutamine -> kõnetatava kutsumist kõneleja juurde). Zestide sisu ei ole otseses seoses nende välise vormiga (nt Eestis jaatus->noogutus; Indias jaatus->raputatakse pead). Vähem konventsionaalne on verbaalse sõnumiga kaasnev zestikuleerimine ja miimika kasutamine.Kõneleja võib autode kokkupõrget kirjeldades pantomiini abil sellest ,,pildi maalida", lisaks dramaatilisi fakte, nt kiirust või tagajärgi eraldi rõhutades. Normaalselt on verbaalne ja mitteverbaalne sõnum omavahel kooskõlas (kaastunnet avaldav inimene on kurva näoga, st hääl, zestid, ilmed jne on kurvad). Pilk on tähtis kõnevoorude struktureerimisel. Sõnumi ettevalmistamise ajal vaatab kõneleja tavaliselt kõrvale, rääkima hakates suunab ta pilgu vastuvõtjale. Keel kui struktuur
annaabi.ee 
