Koostajaid oli ilmselt rohkem kui üks, lood ise aga laenatud eri aegadest ja paikadest, sealhulgas muistseimaist allikaist, nagu kreeka ja rooma valmid kõrvuti Ida ülirikka loomajuttude varamuga. KESKAEGNE DRAAMA (lk. 66) liturgiline draama - teater ja draama olid keskajal märksa algelisemad kui antiikajal. Väiksemad näitemängud said alguse osana jumalateenistusest ehk liturgiast kirikus (vastulaulud: koor - vaimulik; Piibli teksti esitati pantomiimina, et kõik aru saaksid, mis toimub). Lavakujundus oli väga tinglik (nt. posti otsas silt "Pariis") ja pilte vahetati nii, et üksteise järel sõitsid ette hobuvankrid. müsteerium - piibliepisoodile üles ehitatud näidend. Vanim säilinud müsteerium "Aadama mäng" kujutab Aadama ja Eva pattulangemist. Üksikute episoodide ühendamisel tekkisid 15. saj. Prantsusmaal suured tsüklilised müsteeriumid
numbrite kaupa või jäljendada eksaminaatori poolt lauale koputatud rütmi. Mõned ülesanded kontrollivad lapse suutlikkust töödelda üheaegselt esitatud informatsiooni, näiteks meenutada leheküljel segipaisatult paiknevaid kujundeid. Teiseks uuenduseks on testis osutatud eriline huvi puuetega laste ja kultuuri- või keeltevähemuste vastu. Selleks on testi lülitatud mittesõnaline osa, milles küsimused esitatakse pantomiimina ja neile võib vastata zestidega. See osa on eriti oluline, et hinnata lapsi, kes ei oska piisavalt rääkida inglise keelt või kes on kuulmispuudega. Neuropsühholoogiline test. Intelligentsuse testimise laiendusena püütakse närvikliinikus avastada patsiendi konkreetset puudust tunnetamisel. Selleks uuritakse, miks ta vastas küsimusele valesti. Testis võib sisalduda terve blokk aritmeetikaülesandeid, mida testija loeb testitavale suuliselt. Nii võidakse küsida:
Selle vahetas välja g.o., mille esimesed ilmingud pärinevad 1820. aastate lõpust: Auber (üliedukas opéra comique'i komponist, meenutage: "Fra Diavolo") kirjutas suurte kooride ja lavaefektidega ooperi "Tumm Porticist" (La muette de Portici; 1828), mille libretist oli Eugène Scribe. Selle peosa on tumm neiu Fenella (ooperis!) -- pantomiiline roll. Tema karakter, reageeringud, osalemine sündmustikus antakse edasi muusika kaudu ja muidugi pantomiimina laval. On selge, et koos niisuguse teosega kasvasid publiku ootused lavastuse visuaalse külje ja tegelaste liikuvuse osas. Ooperi autorid soovisid pealinna suurt publikut jahmatada ka eriefektidega eriti kuulsaks sai Vesuuvi purse ooperi viimases vaatuses. Teine oluline g.o. 1820. aastate lõpul oli Rossini "Wilhelm Tell" (Guillaume Tell; 1829; Schilleri draama järgi; ühtlasi Rossini viimane ooper). (Rossini oli suundunud Pariisi 1824. aastal, kirjutades Pariisi Itaalia Teatri jaoks.)
annaabi.ee 
