Magushapu peenleib Magushaput peenleib tehti vanasti suurte pühade ajaks ning pulmadeks ja matusteks. See püsis kauem värske ja oli ka parema maitsega. Lõuna-Eestis kutsuti magushaput leiba imatõdu leib. Sangastest on lõbus teade, mis kinnitab, et see tainas maitses hea: “Immatedu leevä aigu enne pruukimist leotades kausin, s.o. leib enne immatedes, sis leotadu juur manu. Kui hommugu immatedes, sis perast lõunet juur manu. Lõige viiga leiva aigu pannas õkva hapnema juuretusega. Küländ tue ette, et kass ol juuretuse arä söönü” (EA 35: 587). Kasutatakse rukkipüülijahu ja veidi suuremas koguses, kui lihtsa leiva puhul. Magushapu leiva puhul puistatakse rukkijahu keeva vette (poolvedel tainas) ja jahtunult lisatakse juuretis, raputatakse peale jahu ja jäetakse 2–3 päevaks hapnema, kord päevas läbi kloppides. Mõnel pool peenleiva sisse juuretist ei lisatudki. Teise või kolmanda päeva õhtul sõtkuti ülejäänud
Narmeri palett = 1vanim Egiptuse skulptuurteos, reljeeplaat, millel kujutatud vaarao Narmerit Egiptust ühendamas Menes rajas pärimuse järgi Egiptuse riigi, ühendades Ülem- ja Alam-Egiptuse ning rajades nende piirile pealinna Memphise. Dzoser Vana-Egiptuse Vana riigi 3. dünastia kuningas, lasi rajada endale hauatempli hiiglasliku astmikpüramiidiga, pannas sellega aluse püramiidehituse traditsioonile. (Saqqarasse püramiid =Dzoseri püramiid) Thutmosis I Uue Riigi kuningas, laiendas ülemvõimu Nuubias kuni V kärestikuni ja tegi eduka retke Süüriasse, Riigi pealinna viis tagasi Memphisesse, Teebast kujundas suurejoonelise Amoni kultuskeskuse, kus jumalate templid paiknesid jõe idakaldal, kuningate hauad koos hauatemplitega aga läänekaldal.
Pärimuse järgi aga rajas Egiptuse riigi Menes, ühendades Ülem- ja Alam-Egiptuse ning rajades nende piirile pealinna Memphise. Varadünastilisel perioodil kujunes suurtes piirides välja valitsejate titulatuur ja võimu sümboolika (eriti seos Horosega). Toonaste valitsejate haudu tähistasid telliskivist platvormid mastabad. Vana Riik (3. 6. dünastia) u 2680 2180 U. 2650 lasi Dzoser rajada endale hauatempli hiiglasliku astmikpüramiidiga, pannas sellega aluse püramiidehituse traditsioonile. Umbes samal ajal omandasi klassikalise kuju Egiptuse hieroglüüfkiri. Nii astmikpüraqmiidi konstrueerimist kui ka hieroglüüfide reformi seostas pärimus tark Imhotepiga. U 2600 2500 rajasid 4. dünastia valitsejad Cheops /Khufu, Chephren/Khafre ja Mykerinos/Menkaure oma hauamonumentidena suured Gisa püramiidid. 5. dünastia (u 2490 2340) valitsejad loobusid hiigelpüramiidide rajamisest tagasihoidlikumate kasuks
» «Täi!» «Ole vait! Ma nän su hinge põjani. Ma lootsin helduse ja lahkusega sinust niipalju võtu saada, et sa mulle ilma sundimata kõk oleksid 398 tunnistanud nagu laps emale. Sa ei ole seda mitte teinud --see on halb mäk.» «Mis asja pidin ma tunnistama?» «Sinul on patune armastus süames!» üles abtiss tasase, läitungiva hä alega. Agnes kahvatas, aga ta ei kostnud sõagi. «Sinul põeb patune armastus süames,» kordas abtiss ilma armuta, igale sõale rõku pannas. «Lugu näb tõine olevat, sest sa ei punasta, sa läed näst valgeks kui lubjatud sein. Ma loodan, et sa minu ees asjata salgama ei hakka. Ma olen naisterahvas ja mul on terav silm. Sinu isa ei võ ega taha uskuda, mida mina kõe aimasin. Sa arvasid mind pimedaks, aga ma pidasin sind ütepuhku silmas, uurisin iga mõet su otsaesisel, lugesin su huulte tummas liikumises. Kust oleksid sa julguse võnud jumala ja koguduse silma ees oma isa tahtmise
annaabi.ee 
