Kes küll metsa ära kaotas Sa kõnnid korteris ringi, sinikirja siidikuue? näed mööblit ja väljavaadet, Põõsa alla maha laotas seinakappi, peeglit ja kingi riidetüki uhiuue? ning poolikut telesaadet. Paneelid kostavad läbi, Kleiti rohelist kes kannab, alt päevauudiseid kuuled. väikest mütsi taevakarva? Valusalt kõrvadest läbi Mütsil helekollast pannalt? lõikavad maailmatuuled. Sinilill, ma arvan. Kuid seinale langeb üks särav triip, külm pühalik valgusekiir. Kui kunagi üldse, siis praegu siit käib elu ja luule piir. Tänan kuulamast
arhivaarina ja raamatukoguhoidjana. ●Kutseline kirjanik aastast 1967. ●Viivi Luik on ka viljakas lastekirjanik ning luuletõlkija. Viivi Luige luule ● "Ole kus oled„ ● "Taevaste tuul„ ● "Pilvede püha„ ● "Rängast rõõmust„ ● „Maapäälsed asjad" Viivi Luik "Sinilill" Kes küll metsa ära kaotas sinikirja siidikuue? Põõsa alla maha laotas riidetüki uhiuue? Kleiti rohelist kes kannab, väikest mütsi taevakarva? Mütsil helekollast pannalt? Sinilill, ma arvan. Juhan Smuul ● Sündis Muhu saarel aastal1922. ● Juhan Smuul sai kuulsaks just oma kodumurdes kirjutatud Lugude ja luulega. ● Sõja-aastatel sai Juhan Smuulist kirjanik. 1940.–1950. kirjutatud teostes kasutas ta sotsialistlikule realismile iseloomulikke väljendusvahendeid ja ainekäsitlust. Juhan Smuuli luule ● "Karm noorus" ● "Tormi poeg" ● "Järvesuu poiste brigaad" ● "Poeem Stalinile" ● "Et õunapuud õitseksid" ●
Halliste Põhikool referaat Viivi Luige elu ja looming Koostaja: Ketriin Murrik Juhendaja : Anneli Merila 9. klass Halliste 2013 Sisukord Sissejuhatus…………………………………………………………………………………….3 Elukäik…………………………………………………………………………………………4 Looming………………………………………………………………………………...……5,6 Kirjanikuks saamise teekond…………………………………………………………………..7 Tunnustused……………………………………………………………………...…………….8 Kokkuvõte……………………………………………………………………………………...9 Luuletus ’’Taevas kõliseb rohekaid tähti’’……………………………………...……………10 Luuletus ’’Sinilill’’…………………………………………………………………………...11 Kasutatud kirjandus…………………………………………………………………………...12 Lisa……………………………………………………………………………………………13 Sissejuhatus Viivi Luik on sündinud 6. novembril 1946 Viljandimaal Tänassilmas. On eesti luuletaja ja proosakirjanik. Referaadi eesmärk on näidata Viiv...
· i-mitmus on üldkasutatav (andmeisse, jäätmeis, kümneist, riismeil, võtmeiks) · palju paronüüme vt lk 114 PÕHITÜÜP TÜTAR · tütre, tütart, tütresse, tütarde, tütreid, tütardesse e tütreisse · ains nom lõpul on l, n või r (aken, kannel, kupal, matar, pundar, tatar, vistar) VORMISTIKUST: · ains part t-lõpuline, nõrgaastmeline, kons.tüveline (astelt, katelt, kupart, pakalt, pöialt, tungalt, vemmalt) · koonalt, küünalt, pannalt, pasteltm peenart, sõkalt, sõstart, süstalt, västart, õnnart (nõrgaastmeline kons.tüveline vorm!!!) · ains illat sse-lõpuline ja tugevas astmes (kaenlasse, kindrasse, küünlasse, pastlasse, samblasse) · de-mitmus moodustatakse de-tunnusega nõrgaastmelisest kons.tüvest (akende, kukaldes, küünaldele, pipardele, sõkaldele, vemmaldeks, õnnardeni, ateldena)
Nad vestlesid isekeskis poolsosinal ja allasurutud nae-rukikerdustega, nagu see teisiti ei võigi olla noorte tütarlaste seltskonnas, kelle hulgas on ka noormees. Noormees, kelle sealviibimisest jätkus kogu naiseliku enesearmastuse ergutuseks, näis ise sellest väga vähe 1 3 2 hoolivat, ja sellal kui noored preilid püüdsid üksteise võidu tema tähelepanu endale pöörata, näis ta ise kõige rohkem sellega ametis olevat, et seemisnahkse kindaga oma vöö pannalt läikima hõõruda. Aeg-ajalt lausus proua talle midagi tasase häälega, millele tema ka kuidagi kohmetu ja sunnitud viisakusega katsus vastata. Naeratustest, proua Aloise'i olekust ja liigutustest, silmaheitmistest oma tütre Fleur-de-Lysi poole sel ajal, kui ta ise tasakesi kapteniga kõneles, võis kergesti näha, et asi puutus kas noormehe ja Fleur-de-Lysi juba olnud kihlustesse või siis lähemal ajal eelseisvasse abiellunusse. Ohvitseri külmast tagasihoidlikkusest polnud
annaabi.ee 
