Tegu oli ühe kuulsaima teosega, mis räägib laenamisest ja võlgu olemisest. Etendus jutustas noormehest, kes laenas raha oma sõbralt, see omakorda laenas raha pankurilt. Pandiks lubas kaupmees Antonio anda ühe tükki oma lihast, kui ta laenu 3 kuu jooksul ei tagasta. Raha kätte saades andis ta selle sõber Bassaniole, kes pidi selle summa eest sõitma oma kallima Portia juurde. Kuid lõpuks polnud Veneetsia kaupmehel raha, et oma võlga kinni maksta ning pankur soovis saada kättemaksu. Pankurile pakuti kahekordset summat, kuid pankur polnud sellest huvitatud ning soovis ikka kättemaksu. Tänu õiglasele kohtuotsusele jäi pankuri soov täitmata. Liigkasuvõtja jäi ilma kõigest - oma rahast ja kättemaksust. Etenduses osalesid tuntud näitlejad nagu Jan Uuspõld, Mait Malmsten, Hendrik Toompere Jr Jr, Taavi Teplenkov, Marta Laan, Kersti Heinloo, Märt Avandi, Merle Palmiste, Tõnu Kark.. Minu lemmiknäitleja selles etenduses oli Jan Uuspõld, kes mängis kaupmees Antonio rolli.
Kuna kaupmehel endal sellist summat kusagilt võtta polnud otsustas Antonio võtta laenu juudist pankurilt Schylockilt. Laenulepingus seisas aga, et kui võlg ei ole antud tähtajaks tasutud, on pankuril õigus Antonio küljest ära lõigata 1kg liha. Kahjuks satub kaupmees makseraskustesse ning langeb kergekäeliselt sõlmitud lepingu ohvriks. Kuid lõpuks polnud Antoniol raha, et oma võlga tagasi maksta ning Schylock soovis õigust ning kättemaksu. Pankurile pakuti kahekordset summat, kuid ta polnud selles huvitatud ning soovis oma nõutud 1kg liha kaupmehe südame lähedalt. Tänud õiglasele kohtuotsusele jäi pankuri soovi siiski täitmata ning liigkasuvõtja jäi kõigest ilma oma rahast ning ka kättemaksust. Etenduses mängisid paljud tuntud näitlejad nagu Jan Uuspõld, Hendrik Toompere Jr Jr, Mait Malmsten, Taavi Teplekov, Marta Laan, Merle Palmiste, Märt Avandi jne.
avades ja salapärase Pankuri pakkumisi arvestades enda jaoks parim valik teha. Eestis on saatejuhiks Alari Kivisaar ning kohvreid hoiavad neiud E.M.A modelliagentuurist. Saade põhineb tegelikult "Deal or No Deal" formaadil, mis on välja kasvanud Hollandi meelelahutussaatest, praeguseks näidatakse saadet juba ligi 70. riigis. Mängu põhimõte on lihtne. Võistleja valib endale 26 kohvri hulgast ühe. See kohver jääb mängu lõpuni tema valdusse, kui ta just seda pankurile müüa ei kavatse. Pärast seda, kui ta on endale kohvri valinud, hakkab mängija järgemööda avama järelejäänud 25. kohvrit. Aegajalt saab mängija telefonikõne salapäraselt pankurilt, kes teeb mängijale pakkumise, mille suurus oleneb seni mängu jäänud summade suurusest. Mida väiksemad on avatud kohvritest välja tulnud summad, seda suurem on pankuri pakkumine ja vastupidi. Pankur ei taha esineda avalikult, seepärast edastab tema pakkumised mängijale saatejuht.
See oli ammu enne Louis XVI valitsemisaega, kuid müstika ja terrori tõttu oli Pariisi elanike viha fookus. Bastille' vallutamise põhjus. Louis XVI valitsemisajal seisis Prantsusmaa silmitsi suure majanduskriisiga, osaliselt algatatud otsusest toetada Ameerika iseseisvusõda ja seda süvendas regressiivne maksusüsteem. Louis XVI oli mitmel korral vahetanud rahandusministrit, otsustas lõpuks pakkuda seda rasket ametit tuntud sveitsi pankurile Necker Jaques'le. Kuningas lootis, et Necker päästab riigi finantskriisist. 11. juulil tegi kuningas oma väga halva otsuse: ta saatis erru Neckeri. Seda poleks ühegi hinna eest tohtinud teha, sest rahvas pidas Neckeri Generaalstaatide kokkukutsumise algatajaks, seega parlamentaarse revolutsiooni juhtfiguuriks. 1789 aasta suveks liikus Prantsusmaa kiiresti revolutsiooni poole. Sellel saastal oli Prantsusmaal ka raske toidupuudus ja populaarne vimm kuningas Louis XVI suunas muutus raevuks.
Säilinud 4 kogu sisaldavad üle 800 kirja, moodustades umbes poole sellest, mis oli avaldatud antiikajal. Need on asendamatu allikas vabariigi lõppjärgu ajaloo kohta, iseloomustades ühtlasi autorit kui poliitikut, kõnemeest ja inimest. Eriti huvipakkuvad on Cicero kirjad oma sõbrale, nõuandjale, kirjastajale ja pankurile Titus Pomponius Atticusele. Otsustades Cicero avameelsuse järgi, mis ilmneb nendes kirjades, polnud kirjavahetus Atticusega nähtavasti määratud avaldamisele (seda ei saa väita paljude muude Cicero kirjade kohta). Teose ,,Kohustustest" kirjutas Cicero oma pojale. Cicero kirjutab
Emiteerima raha ja väärtpabereid ringlusesse laskma. Raha ja missiooniõigus läks üsna kiiresti riigi kontrolli alla. Tekkis riigimonopol. Riik tagas käibel olevate väärismetallitükkide ehk müntide ühesuguse kaalu ja metallisisalduse. Mida enam kaubavahetus arenes, seda tülikamaks muutus ka väärismetallide kasutamine rahana. Käibele tuli paberraha. See võeti kasutusele 11. saj. Hiinas. Euroopas võeti algul katselisena Euroopas. I katse Rootsis lõppes katastroofina, pankurile määrati surmanuhtlus. 18. saj. paberraha aktiivselt kasutusele. Tõuseb inflatsioon. Paberraha tootmine on odav. Et miinimumi viia inflatsiooni ja tõsta usaldust paberraha vastu läksid riigid üle kullastandardile esimene rahasüsteem ajaloos. Riigid sidusid ringluses oleva paberraha nende käsutuses oleva kullavaruga. Igale paberrahaühikule kehtestati teatud kullakogus. Raha sai pangas kulla vastu ümber vahetada. Suurbritannia 1816 läks kullastandardile üle ja teised läksid 19.saj
Isegi kuninga lähisugulaste hulgas oli inimesi, kes seda mõistsid. Kaugeltki mitte tühise tähtsusega polnud ka see, et Prantsusmaad tabas mitu aastat järjest viljaikaldus, mis tegi lihtrahva elu väljakannatamatuks. Louis XVI, kes hea kristlasena soovis siiralt oma rahvale head ning oli mitmel korral vahetanud rahandusministrit, otsustas lõpuks (tegelikult juba teist korda) pakkuda seda rasket ametit tuntud sveitsi pankurile NECKERile2 [ne´keer]. Kuningas lootis, et nii arukas mees päästab riigi finantskriisist. Haritud ja edumeelne pankur mõistis, et kriisist saab riiki päästa üksnes sellise maksureformiga, mis maksustaks kõik seisused. Prantsusmaa ajaloos oli ikka olnud nii, et maksude küsimuses kutsus kuningas kokku kolme seisuse (aadel + vaimulikud + ülejäänud rahvas e. kolmas seisus) esinduse GENERAALSTAADID3 (les ÉTATS GÉNÉRAUX). Seda soovitaski Necker nüüd kuningal teha
Isegi kuninga lähisugulaste hulgas oli inimesi, kes seda mõistsid. Kaugeltki mitte tühise tähtsusega polnud ka see, et Prantsusmaad tabas mitu aastat järjest viljaikaldus, mis tegi lihtrahva elu väljakannatamatuks. Louis XVI, kes hea kristlasena soovis siiralt oma rahvale head ning oli mitmel korral vahetanud rahandusministrit, otsustas lõpuks (tegelikult juba teist korda) pakkuda seda rasket ametit tuntud šveitsi pankurile NECKERile2 [ne´keer]. Kuningas lootis, et nii arukas mees päästab riigi finantskriisist. Haritud ja edumeelne pankur mõistis, et kriisist saab riiki päästa üksnes sellise maksureformiga, mis maksustaks kõik seisused. Prantsusmaa ajaloos oli ikka olnud nii, et maksude küsimuses kutsus kuningas kokku kolme seisuse (aadel + vaimulikud + ülejäänud rahvas e. kolmas seisus) esinduse – GENERAALSTAADID3 (les ÉTATS GÉNÉRAUX). Seda soovitaski Necker nüüd kuningal teha
annaabi.ee 
