Täiendavate teenuste/toodete pakkumine Ligipääs uuele turule (EMT/Rate) või tehnoloogiale (Televõrk/Tele2; Eesti Ekspress/Delfi) Mastaabiefekt ja/või spetsialiseerumine (tootmisvõimsuse suurendamine) Brändi ärakasutamine või tugevdamine Konkurendi elimineerimine () Sünergia loomine vana ja uue vahel Teadmussiire ( ) Juhtpositsiooni tekitamine konvergeeruvates harudes Kasv võib olla ohtlik Suurimad pankrotistumised USA ettevõtete seas aastatel 1998-2002 näitas, et 70% neist kannatasid ,,läbipõlemise ()" sündroomi all: Ettevõtted olid keskmiselt kasvanud 30% aastas, suur võlakoormus haavatavus () Liiga palju muutuseid: diversifitseerumine, tuumikäri ähmastumine () identiteediprobleemid Autokraatne superkangelase-tüüpi juhtimine Liigne edukultuur: suur töökoormus, sisemine konkurents usalduse kadu, stress Korporatiivstrateegiad
haritum osa hakkas käsitlema pärisorjust kui ühiskondlikku pahet, mille päevad on loetud. Hukka mõisteti ta eelkõige moraalses plaanis, moraalselt on vale inimeste pärisorjuslik ekspluateerimine. Majanduslikud aspektid olid tagaplaanil selle argumentatsiooni juures. Muudatuste puhul kardeti talurahva vastuhakku, seda sooviti vältida, sellest ka arusaam, et pärisorjus tuleb kaotada, aga rahumeelselt pikema aja jooksul. Suur osa mõisnikest võlgadest, mõisate pankrotistumised, seda teravndas veel majandusliku olukorra halvenemine, mõisnike seas tekkis soov krediidiasutuse järele. Keskvõim kasutas olukorda ära, rüütelkondadele tehti pakkumine, pakuti riiklike krediidiasutuste rajamist, aga rüütelkonnad pidid asuma muutustele, peavad hakkama läbi viima reforme talurahva olukorras. Esimesed krediitkassad rajati 1802.aastal, pakkusid riigilaenu madala %-ga. Talurahva käärimine, talurahva rahutused mitmesugustes vormides. Pagemised, väljaastumised
Intensiivistub ka kõrtsipidamine ja joomarlus talupoegade hulgas. 18. sajandi lõpul on Eestis loetud umbes 2000 kõrtsi. Keskmiselt üks mõisa kohta ja veidi peale. Mõisa sissetulekud on suurenenud. Toimub visuaalne muutus kui enne olid mõisad puuhütid, 18. sajandi teisel poolel saab alguse luksuslike kivimõisate ehitamine. Siis hakkab ka mõisaomanik maale elama tulema. Kaasneb peenem rõivastumine. Tuleb ka oma võimaluste ülehindamine, võlgujäämised, pankrotistumised. Riik kui selline selle vastu ei võidelnud, rüütelkonnad püüdsid mõningaid samme astuda, aga käed jäid lühikeseks. Võeti vastu luksuspiirangud. Paljuski sellest kasu ei olnud. Viinapõletamise kõrvale tulevad ka mitmesugused teised uuendused, nt hakatakse meriino lambaid kasvatama. 18. saj lõpul-19. saj alguses võeti esmakordselt siinsetel aladel kasutusele ka viljapeksumasinad. Palju hakatakse mõtlema ka mõisamajanduse üldisele edendamisele. Üheks selliseks kanaliks on 1792
annaabi.ee 
