kooliõpetaja Indrek Paas kahe lapse Tiki ja Miia eest) inimlik ja rahumeelne, vaatleja ning Tiki mõistja, tõsist tööusku Miia Paasi naine Karin (Vesiroosi ainuke Vesiroos (Karini isa) tütar) pankrotimeister Köögertal rahutu, sügav ja kirglik loomus, advokaat Paralepp seltskondlik, egoistlik üliõpilane Rönee proua Ida revolutsionäär Melesk Märksõnad Tegevus toimub Eesti Vabariigi algusaastatel Tallinnas majanduslanguse ajal
Ja palus, et usuks, et jalad saavad terve Itamil, siis lubati anda terve maja koos aiaga. Karin otsustas uskuda esialgu ainult kõhu haiguse. Teose peategelaseks on kooliõpetaja Indrek Paas ja tema naine Karin, kes on jõuka Vesiroosi ainuke tütar. Tähtsat osa etendab nende elus ka teenija Tiina, kelle ülesandeks on hoolitseda Indreku ja Karini kahe lapse Tiki ja Miia eest. Tähtsamateks kõrvaltegelasteks on Karini isa Vesiroos, pankrotimeister Köögertal, advokaat Paralepp, üliõpilane Rönee, proua Itam ja teose teisest osast tuttavaks saanud revolutsionäär Melesk. INDREK Oma tüübilt on Indrek vaatleja ning mõistja. Inimlik ja rahumeelne Indrek ei lase ennast kergesti provotseerida. Sellest teeb aga mõnigi vastasmängija valejärelduse, nagu oleks tema kannatlikkus piiritu. Kannatuse katkedes käitub Indrek ettearvamatult. Ja kui ränk ka ei ole tema reageering, vastaspool on selle ära
pimedast vihast oma naise inimliku madaluse üle. Lasud läksid põhiliselt mööda ja kohus karistab Indrekut tingimisi. Kohtusaalist väljudes jookseb Karin Indrekule järele, märkamata lähenevat rongi. Ta saab rongilt surmava löögi. Nüüd on Indreku kord öelda: ,,Kallis, sa armastasid ikka rohkem, kui mina suutsin uskuda." See on neljanda jao lõpplause. Teost muudavad värvikamaks ka mitmed seltskondlikud sündmused, näiteks pankrotimeister Köögertali (pidu)söömingud ja joomingud ning Itamite beebi surm. ,,Tõe ja õiguse ,, neljas köide on tulvil tõde kodanliku Eesti tegelikkusest, valitseva klassi ideoloogilisest jõuetusest, tema metsistumisest ja loomastumisest. Kõrge kunstilise meisterlikkusega on Tammsaare selle tõe lugejateni viinud. Kodanliku ühiskonna hukkamõistmise ja eitamisega ütles Tammsaare lugejaile, et ainult siis, kui elu saab