Käibemaks moodustab Eesti maksuaugust ligi poole, 46-48 %. Kahel viimasel aastal käibemaksupettused vähenevad, mis moodustavad 199,3 mln.eurot. Ümbrukupalga osakaal suureneb, seetõttu sotsiaalmaks ja füüsilise isiku tulumaks samuti suurenes. Iga aastaga langesid alkoholi- ja kütuse aktsiisid. 2011. aastal tubakaaktsiis on tõusnud ja järgmistel aastatel on ta langenud. Eelmisel aastal väljastas maksuamet 238 pankrotihoiatust isikutele, kelle maksuvõlg kokku oli 26,8 miljonit eurot. Selle tulemusel laekus 2,1 miljonit eurot. Kohtusse esitati 39 pankrotiavaldust, mille maksuvõlg kokku oli 12,1miljonit eurot. 2013. aastal saadeti prokuratuuri 23 maksukuriteo kriminaalasja, kokku 130-e kahtlustavaga. Maksukahju tuvastati neis asjades kokku 37,3 miljonit eurot, vara arestiti ligi 4,8 miljoni euro ulatuses. Euroopa Liidu komisjoni poolt tellitud 2011. aasta tulemuste põhjal on Eesti maksuauk teiste
Seda aga kipuvad võlausaldajad unustama. Tihti tabab võlausaldajaid pankrotiasja menetlemisel üllatus, kui selgub, et kuigi nad on võlgniku maksejõuetust põhistanud asjaoluga, et pärast pankrotihoiatuse esitamist ei ole võlgnik kohustusi täitnud, on võlgnik siiski maksevõimeline. Praktikas on juhtunud, et võlgnik ei suvatsegi pankrotihoiatusele vastata, sest ei pea seda oluliseks. Ta kas arvab, et tal on piisavalt vara, või pole ta posti teel saadetud pankrotihoiatust kättegi saanud. Võlausaldaja peab suutma vaidluse korral tõendada, et võlgnik on pankrotihoiatuse ka kätte saanud. (Varusk 2008:86) Pankrotiavalduse mitteesitamisega kaasneb seadusega ettenähtud karistus. Lisaks pankrotiavalduse esitamata jätmisele võib vastutus järgneda ka seetõttu, et juhatuse liikme poolse kohustuste rikkumise tõttu on tekkinud materiaalne kahju. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku
Kohalviibija on tahteavalduse kätte saanud, kui see on talle isiklikult teatavaks tehtud, eemalviibija aga siis, kui tahteavaldus on jõudnud tema elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Asukoht käib ainult juriidilise isiku kohta, seda füüsilise isiku kohta ei määrata!!! Nt. isik elab Tartus, töötab Tallinnas. Pankrotihoiatus sellele isikule saadetakse talle töökohta. Kuna füüsilise isiku töökoht on tema tegevuskoht, siis ei saa seda pankrotihoiatust kättesaaduks lugeda, sest füüsilise isiku puhul võib lg-st 2 tulenevalt mingi tahteavalduse saata ainult elukohta. Juristina tuleks lepingusse lisada alati ka punkt, mis sätestab tahteavalduse kättesaamise korra jne., kui leping on sõlmitud füüsilise isikuga(kelle puhul võib olla elukoha tuvastamisega probleeme). NB! Lähedased mõisted: elukoht-asukoht-tegevuskoht. Kohtus saab tõendina kasutada nt. tähitud kirja väljavõtet.
annaabi.ee 
