sensoorsete kiudude kaudu jõuab erutus piklikku ajju ja sealt hüpotalamusse küllastustunnet teket mõjutavatele närvirakkudele. Küllastustunde teke võtab aega, ei teki kohe. Sööd kiiresti ja palju, magu saab täis, aga küllastustunnet ei teki nii ruttu. Maohape, mis peensoolde läheb, vabastab teise hormooni peensoole seinas sekretiin. Sekretiin läheb samuti verre, jõuab vere kaudu pankreasele ja stimuleerib pankrease koest vee ja vesinikkarbonaatioonide vabanemise ning pankreasse juhasse mineku. Vesi võtab ensüümid kaasa, ensüümid koos anorgaaniliste ainetega vee ja..... Soolefaasis omavad tähtsust ka vago-vagaalsed refleksid parasümp NS-i alla kuuluvate neuronite osavõtul toimuvad refleksid. Samamoodi nagu mao ja pankrease vahel. Need on peensoole ja pankrease vahel. Reflekside vallandajaks peensooles olev toit, mis venitab seinu ja selle kaudud siis käivitab reflekse peensoole ja kõhunäärme vahel. Sekretiin ja CCK, VIP toimib nagu sekretiin
tootmisega spinatis. Arvatakse, et nende lõplikuks väljatöötamiseks kulub veel ainult 2-3 aastat. Ravimitest on turule oodata maisis ekspresseeritavat lipaasi (rasva hüdrolüüsivat ensüümi), mis ei laguneks happelise maomahla toimel ja mida saaks setõttu patsientidele suukaudselt manustada. Selle produkti esmatarbijad oleksid tsüstilise fibroosi haiged (geneetiline haigus, mille puhul on iseloomulik eriti paksu ja kleepuva lima kogunemine kopsudesse ja pankreasse. Selletõttu ei jõua seedeensüümid soolde, toit seedub väga halvasti ja haiged ei omasta toitu). Praegu antakse haigetele sea pankrease ekstrakti, aga see ei ole alati efektiivne, laguneb maos kergesti. Maailmas on 130 000 tsüstilise fibroosi haiget, neist 30 000 Euroopas. See taimes toodetav ensüüm on Saksamaal ja Prantsusmaal kliiniliste katsetuste lõppjärgus ning selle turuletulekut on oodata 2004. aastal. 11
ärrituse vastuseks produtseeritakse ensüümiderikast sekreeti. Sekretsioonifaasid: Pankreasel esineb ka puhkeolekus basaalsekretsioon (vesinikkarbonaadi väljutus 2...3 ja ensüümide väljutus 10...15% maksimaalsest). Ajufaas Pankrease puhul pole nii määrav, kuid käivitavaks faktoriks on toidu lõhn, nägemine, söömine. See põhjustab vaaguse kaudu ACh vabanemise ja aatsinuserakkudes on selle tarvis kolinoretseptorid. Vaaguse ärritumisel vabaneb maos gastriin, mis jõuab ka pankreasse. Aatsinuserakkudel on CCK ja gastriini tarvis ühine retseptor, nii stimuleerib ka gastriin ensüümide vabanemist (kuigi toime CCK omast nõrgem). Vaaguse lõpmetelt vabaneb ka VIP. Maofaas Stiimuliks on toidu mõjul mao venitus, samuti toidu hüdrolüsaatides olevad aminohapped. Pankreast stimuleerivad gastriin ning mao ja pankrease vahelised vagovagaalsed refleksid (parasümpaatikuse osavõtul tekkivad refleksid. Vastava
annaabi.ee 
