Elas kord üks Notsu, kes unistas lendamisest. Kuid tal ei olnud tiibu. Ühel päeval ta mõtles, et ehk saab ta kasutada lendamiseks tiibade asemel oma kõrvu. See mõte tundus notsule väga targana. Mure oli ainult selles, et ta ei osanud oma kõrvadega lehvitada niimoodi nagu linnud oma tiibadega. Nüüd tuli tarkpeast Notsule veel geniaalsem mõte pähe: tuleb minna hästi tuulisesse kohta, kus kõrvad võtavad ise tuule alla. Notsu jooksiski mere äärde pankrannikule, kus on alati kõva tuul. Kohale jõudes ei pidanud ta pettuma, tuul oli vägev. Notsu ei mõelnud pikalt, vaid võttis hoogu ning jooksis täiest jõust vastu tuult pankranniku poole ega märganud kui ühel hetkel oli üle serva jooksnud. “Siga lendab!” hüüdis Notsu rõõmsalt, ise samal ajal pankrannikult alla kukkudes. “Siga lendas,” pomises ta pettunult, kui oli pea ees lainetesse plartsatanud.
tervismuda, järvelubi), allikalubi, sooraud, ooker, diatomiit, maagaas. Maavarade kaevandamisega ja nende töötlemisega seotud keskkonnaprobleemid. EESTI PEAMISED GEOLOOGILISED VAATAMISVÄÄRSUSED Pankrannik, joad, karstialad, paljandid, meteoriidikraatrid, rändkivid, silmapaistvamad kaitsealused pinnavormid (ürgorud, oosid, voored, rannavallid). Geoloogiliste objektide kaitse. "Eesti ürglooduse raamat". PRAKTILISED TÖÖD MAASTIKUL Ekspeditsioon pankrannikule, karstialale, joale vm vastavalt võimalustele. Paljandi kirjeldamine, rändrahnude mõõdistamine, kivististe kogu täiendamine, välisjõudude toime jälgimine või muud tööd vastavalt külastatava objekti eripärale. Väliuurimiste vormistamine välipäevikus.
Film läks erinevatel andmetel maksma umbes 25 000 – 30 000 Eesti krooni, mida finantseerisid Päevaleht, Theodor Lutsu Filmiproduktisoon ja Suomi-Filmi. Filmi stsenaristideks olid Alfred Rüütli, Theodor Luts ja Aksella Luts. Linateos räägib maalikunstniku Arno ja tantsijanna Helja suveromansist Eesti pankranniku maalilise looduse taustal. Nende romanssi sekkub ootamatul rikas preili Margot, kes meelitab Arno Pärnusse lõbusat kuurordielu nautima. Helja jääb aga pankrannikule armsama järele igatsema. Pärast „Päikese laste“ edukat läbilööki töötas Luts Eesti Kultuurifilmis. 1928 – 1930 tulid ekraanile suured dokumentaal- ja õppefilmid „Noorsõduri esimesed päevad“, „Kas tunned maad…“, „Gaas! Gaas! Gaas!“, „Meie läänerannik ja saared“, „Kihnu“ ja „Ruhno“. Mõnesse neist lülitas autor lavastatud lõike või rakendas mängufilmi dramaturgiavõtteid. Eesti filmiajaloo pioneer Theodor luts oli ka Soome filminduse
Mere ääres majake üksiku uitaja tarvis ja monument Schillerile. Pargis on teisigi mälestuskive. Saare lõunaosas cottage-stiilis elamu. Seal vahtrate ja saarte all puhkab ka pargi rajaja, von Helwig. (Stavenhagen'i järgi) Ungru loss Läänemaal. Sajandi algul projekteeritud neobarokkstiilis, ei saanudki lõplikult valmis. (Maiste) Oru park Toilas. Neorenessanss-stiilis loss (Peterburi arhitekt Baranovski) ehitati 1897-99 looduslikult väga kaunisse kohta, kõrgele pankrannikule, Pühajõe kaldale. Omanik Peterburi suurkaupmees Jelissajev. Hoone ja suur osa pargist hävis 1941.a. Park kavandati Riia linnaaedniku Kuphaldti poolt 1900-1901. a. Maja ees vaatega jõeoru poole kunstlikud ja looduslikud terrassid. Lossi lähem ümbrus on korrapärase kujundusega, hekid, roosipeenrad, kiviktaimlad, muruparterid, puuderead. Lossi idatiival talveaed - poolkaarjas kasvuhoone, selle ees basseiniga iluaed. Sellest lõunas kuldsete kuplitega väike vene kirik.
annaabi.ee 
