Peamine ladustamisrisk on puuraugu, mille kaudu CO2 maapõue pumbatakse, avarii, millega kaasneb vabaneva CO2 liikumine ülespoole. Maapõue ladustatud gaasi äkilise väljapääsemise tõenäosus on äärmiselt väike ning võrreldav maagaasi purskumisega gaasipuuraugust, mis on väga haruldane. Mitmes uurimisasutuses üle maailma tehakse uuringuid riskidega seotud valdkondades: panilates toimuvate füüsikaliste ja keemiliste protsesside uurimine; panila asukoha valik, sh seismilise aktiivsuse (maavärinad) analüüs; moodused CO2 pikaajalise käitumise prognoosimiseks; seire- ja kontrollitehnika; riski hindamise meetodid ja riski ohjamine; hea tava ja normid; maassepumpepuuraukude gaasitiheduse tagamine. 3.5 ERGUTUSMEETMED 10 Alla Rajur Tööohutus
karbamiidi tootmisel, karastusjookide tootmisel jne. Kõik fossilsed kütused sisaldavad süsiniku, kütuse põletamisel reageerib süsinik õhuhapnikuga ja tekib CO2 . 60% CO2 -heitest toimub püsiobjektidest (elektrijaamad, gaasitöötlus etc). CO2 heitmist atmosfääri saab vältida, kui süsinik enne või pärast põletamist kõrvaldada. Püüda kinni ja pumbata maapõue (maa-alusesse panilasse) ja seal hoida. “Panila” – “tühi” (ammendatud) nafta- või gaasiväli, kivisöelasund või põhjaveekiht. Ookeani ladustamine Jäätmed, jäätmete liigid, prügi on inimtegevuses moodustunud, oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud ained, esemed või nende jäägid. Eesti Jäätmeseadus (§ 2 ) – jäätmed mistahes vallasasi (st. ained või esemed), mis on nende valdaja kasutusest kõrvaldanud või kavatseb kasutusest kõrvaldada või on kohu Jäätmete liigitamine
On võimalik eraldatud CO2 kasutada näiteks tahke jää tootmisel, koos ammoniaagiga karbamiidi tootmisel jne. Maasse tagasi Kõik fossilsed kütused sisaldavad süsiniku, kütuse põletamisel reageerib süsinik õhuhapnikuga ja tekib CO2. 60% CO2-heitest toimub püsiobjektidest (elektrijaamad, gaasitöötlus etc) CO2 heitmist atmosfääri saab vältida, kui süsinik enne või pärast põletamist kõrvaldada Püüda kinni ja pumbata maapõue (maa-alusesse panilasse) ja seal hoida "panila" "tühi" (ammendatud) nafta- või gaasiväli, kivisöelasund või põhjaveekiht Õhu koostis ja saasteallikad: on Maa atmosfääri moodustav gaaside segu. Õhk koosneb peamiselt lämmastikust (78%), hapnikust (21%), argoonist (0,9%) ja süsinikdioksiidist (0,04%). Heitgaasid(trantsport;põletamine), Atmosfääri heidetud saasteained (gaasilised, tahked) tekitavad sudu, happevihmu, osoonikihi kahanemist ja kasvuhooneefekti. Näiteks süsinikdioksiidi ja metaani hulga
annaabi.ee 
