Jonathan Swift 1667-1745 Sündis Dublinis Inglise-iiri proosakirjanik, valgustuslik publitsist ja ühiskonna tegelane. Inglise kirjanduse suurim satiir Muusa Stella 1697. a kirjutas allegoorilise pamfleti "Raamatute lahing". Teemaks õpetatus. Samal aastal kirjutas ka religioonivastase satiiri "Vaadilugu". Käsitleb usutunnistuste vahelist sõda. Pamflett- publitsistika zanr, milles terava-tooniliselt paljastatakse ja naeruvääristatakse ühiskonna-, poliitika- ja kirjandustegelasi või nähtusi. Satiir- isiku või ühiskonna pahedele ja puudustele hinnangut andev, tauniv , väja naerev suhtumisviis. 1709. aastal ilmus esimene luulekogu "Baucus ja Pihilemon". 1713. aastal sai temast Dublini St Patricu kiriku dekaan. Pani suurt rõhku oma eraelu kaitsmisele. Kirjutas 1710- 1713. aastal Stellale 65 kirja,mis ilmusid peale Stella surma pealkirjaga "Päevik Stellale" . 1724 aastal kirjutas "Kalevikaupmehe kirjad" Kutsus iirlasi vastu seisma Ingl...
iirlane, kel ei ole kõrget seisust ega varandust. Pärast kodumaale naasmist asus küllalti austusväärset kiriklikku ametit pidav, aga kibestunud Swift vasturünnakule. Üha õelamates satiirides piitsutas ta impeeriumi kurnajalikku Iirimaa-poliitikat. Kõik kirjutised ilmusid anonüümsetena, kuid kõik teadsid, kes oli nende autor. Swiftist sai mõjukas poliitiline figuur, Briti ametivõimud värisesid ta ees. Iirlased austavad Swifti kui rahvuslikule eneseteadvusele aluse panijat tänaseni. "Gulliveri reiside" kirjutamise ajal oli Swifti kuulsus haripunktis. "Gulliveri reisid" on midagi enamat kui Inglise elukorralduse suurepärane kriitika. Päevapoliitika naeruvääristamise kõrval õnnestus Swiftil luua üks kõigi aegade jõulisem mõistujutt võimuihast, upsakuses, fanatismist, alatusest ja inimloomusest. Gulliveri fantastilised reisid juhivad ta inimhinge kuristikesse, mis näivad grotesksete perspektiivide tõttu veelgi sügavamatena
Kui laps küsib: ,,Kes on ükssarvik, siis võite vastata:Ükssarvik on ilus hobune, kellel on otsaees sarv. Kuid kui laps küsib, kas ükssarvik on ka päriselt olemas, peate vastama, et ei ole. Selles näites käib esimene vastus olemuse, teine olemasolu kohta. Jumala olemine on täiuslikkus sealt pole midagi ära võtta ega sinna midagi juure panna. Toob ära 5 jumalatõestust: Igasugune liikumine ja muutumine nõuab liikuma panijat esimene liikuma panija, kes ise on liikumatu, on Jumal. 2. Igal mõjul on oma põhjus esimese iseennast mittepõhjustanud põhjus on jumal 3. On asju, mis võivad olla või mitte olla. Esimene asi peab olema hädavajalik ja paratamatu (Jumal) 4. kõigis asjades on rohkem või vähem peab olema mõõdupuu, mis sisaldab täiuslikkust (jumalat) 5. mõistuseta asjad vajavad eesmärgipüstitajat. Jumal on ülim juht, kes eesmärgi püstitab. Francis Bacon
nullum crimen nulla poena sine lege, kuna just need on põhiliseks kriitikaks karistusjärgse kinnipidamise kohaldamisele. KarS-i § 56 sätestab, et karistamise aluseks on isiku süü. Ent tihti võib süül rajanev karistus osutuda lühemaks kui ohtlikkusel rajanev vajadus isikut mõjutada. Selleks aga peab väljuma autori arvates väga kitsalt piiritletud süükaristusõigusest ning arvestama peale toime pandud teo ka selle toime panijat. Seega ei saa eirata ja praktikas 70 ka ei väldita sanktsiooni mõistmisel toimepanija isiksust. Eriti oluline on aga isiksuse arvestamine juhul, kui tegemist on mõjutusvahendi mõistmisega eripreventiivsetel kaalutlustel nagu karistusjärgse kinnipidamise puhul. Ka Riigikohus on seisukohal, et kuigi KarS-i § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks tõepoolest üksnes isiku süü, selgub selle normi teisest lausest, et karistuse 66
mida inimene tunnetab oma kogemuslikust horisondist lähtuvalt ja üleloomulik usk e mida inimene tunnetab Püha Kirja kaudu. Seejuures lähtub filosoofia loomulikust e ratsionaalsest tunnetusest ning teoloogia Jumalast lähtuvast tunnetusest. Thomas esitab 5 jumalatõestust. Seejuures lükkab ta a priori tunnetused kõrvale. Tema tõestused lähtuvad kogemusest. Toob ära 5 jumalatõestust: 1. Igasugune liikumine ja muutumine nõuab liikuma panijat esimene liikuma panija, kes ise on liikumatu, on Jumal. 2. Igal mõjul on oma põhjus esimese iseennast mittepõhjustanud põhjus on jumal 3. On asju, mis võivad olla või mitte olla. Esimene asi peab olema hädavajalik ja paratamatu (Jumal) 4. kõigis asjades on rohkem või vähem peab olema mõõdupuu, mis sisaldab täiuslikkust (jumalat) 5. mõistuseta asjad vajavad eesmärgipüstitajat. Jumal on ülim juht, kes eesmärgi püstitab.