funktsioone Krediitraha – Kaupa esindavast rahast samm edasi on krediitraha, mille vahetamise kohustust keskpank endale ei võta. Krediitraha on ökonoomne ja odav. Krediitraha ringlusesse andmine ja ringluses hoidmine on võimalik raamatupidamiskannetega. Krediitraha nõuab usaldust raha emiteeriva institutsiooni vastu (keskpank). E-raha – elektrooniline kontoraha – väga levinud tänapäeval. Maksekorraldused mis liigavad pangasiseselt või pankadevaheliselt. Odav. Alternatiivraha – täiendraha, paralleelraha, rööpraha, kogukonnaraha on maksevahend, mida kasutatakse alternatiivina riikliku või rahvusvahelise valuuta asemel. Sageli hakatakse alternatiivraha kasutama, kui riigis on majanduskriis ja riiklik valuuta on oma usaldusväärsuse kaotanud. Inimestel on vaja kuidagi oma elu korraldada, kaupu-teenuseid vahetada. Alternatiivraha kasutamise põhjuseks võib olla ka inimeste soov vastavas
3. Arveldused toimuvad jooksvatel kontodel nii Eesti kroonides kui ka välisvaluutas. Üks klassikalise kommertspanga teenuseid. Arvelduse sooritamise koha järgi jagatakse: Pangasisesed, siseriiklikud ja välisarveldused. Vormiliselt jagunevad arveldused sularahaliseteks ja sularahatuteks arveldusteks. 99,5% arveldustest on Eestis sularahatud arveldused, kus maksed teostatakse mittesularahalises vormis. Raha liigub sularatu arvelduse puhul ühelt kontolt teisele (nii pangasiseselt kui ka pangaväliselt). Klient saab ise valida millist arveldusvormi ta soovib-kumb on talle mugavam, kiirem ja turvalisem. Jaekaubandus toimib sularalise arvelduse teel ja hulgikaubanduses teostatakse makseid sularahatute arvelduste teel. Sularaha kätkeb võltsimise ja ärakadumise oht ja sularahatu arveldus kätkeb ohtu et pank ei ole võimeline raha üle kandma. Arvelduste vormi valikule avaldab mõju: 1. arveldussumma suurus ehk mida suurem summa seda rohkem soovitakse täiendavaid
ARVELDUSED Arveldused toimuvad jooksvatel kontodel nii Eesti kroonides kui ka välisvaluutas. Üks klassikalise kommertspanga teenuseid. Arvelduse sooritamise koha järgi jagatakse: Pangasisesed, siseriiklikud ja välisarveldused. Vormiliselt jagunevad arveldused sularahaliseteks ja sularahatuteks arveldusteks. 99,5% arveldustest on Eestis sularahatud arveldused, kus maksed teostatakse mittesularahalises vormis. Raha liigub sularatu arvelduse puhul ühelt kontolt teisele (nii pangasiseselt kui ka pangaväliselt). Klient saab ise valida millist arveldusvormi ta soovib-kumb on talle mugavam, kiirem ja turvalisem. Jaekaubandus toimib sularalise arvelduse teel ja hulgikaubanduses teostatakse makseid sularahatute arvelduste teel. Sularaha kätkeb võltsimise ja ärakadumise oht ja sularahatu arveldus kätkeb ohtu et pank ei ole võimeline raha üle kandma. Arvelduste vormi valikule avaldab mõju: 1. arveldussumma suurus ehk mida suurem summa seda rohkem soovitakse täiendavaid
annaabi.ee 
