paeplatoosse 10 meetri laiuse ja 2 meetri sügavuse kanjoniga. Joastikul on kaks astangut: 1,5 ja 4 meetrit. Joastikust allpool kanjon laieneb ning süveneb veelgi. Kolmesaja meetri pärast suubub oja Sõtke jõkke. Oja on allikatoiteline ning jääb seetõttu suviti kuivaks. Ukuoru juga Ukuoru juga asub Sillamäe linna loodeosas Päite pangal. Juga voolab enne pangalt laskumist uues sängis, sest tõelises Ukuorus voolanud joa sängis asub mahajäetud Sillamäe prügila. Juga jõuab pangani mööda kahe meetri sügavust kraavi ning langeb siis kuus meetrit. Ülejäänud tee mereni läbib oja kosena. Juga on sageli kuiv, sest peaplatoo pealne Ukuoja on tavaliselt veevaene. Joa juurest avanevad aga suurepärased vaated Päite pangale, Sillamäe linnale ja merelahele. Joa kõrgus on 7,5 meetrit, joal on üks astang. Sõtke jõe veehoidlate kaskaad Sõtke jõe pikkus on 24 km ja valgala pindala on 93,7 km². Sõtke jõgi saab alguse Kurtna järvestiku
Kõige iseloomulikemateks taimekooslusteks Muhus on loopealsed ja lookadastikud, mis võtavad enda alla viiendiku saare pindalast. Loopealsed on õhukese mullakihiga paepealsed alad, kus esineb nii tundrale, stepile kui ka kõrgmäestikule iseloomulikke taimi. Saare suuremad kadastikud asuvad saare lääneosas Koguvast ja Igakülast põhja pool, saare edelaosas, Rässa ja Võiküla vahel ning piki kirderannikut Üügu pangast Püssina pangani. Külasema ümbruses paiknevad sarapikulood, saare lõuna- ja edelaosas leidub ulatuslikumaid rannaniite. Muhus ei ole suuri metsi, metsad võtavad enda alla vaid 20% pindalast. Algselt kasvas mets ainult Piiril, kuhu see umbes 200 aastat tagasi istutati. Rohkem metsa on saare lääne-, lõuna- ja põhjaosas ning reeglina on tegemist loomännikutega, kuigi on ka sooviku- ja salumetsi. Muhu vanimateks n. ö. pühadeks puudeks on Võlla külas asuv tamm ja Liival asuv Raagi mänd
veetase tõuseb, detsembrikuu lõpuni. Lisati, et seni ollakse sunnitud kasutama varugeneraatoreid. Tanesco teatas 2000.a. novembris, et 180MW Lower Kihansi hüdroelektrijaam oli töötanud alla oma tegeliku võimsuse. See samuti pärsib elektri tootmist. Üheks probleemiks on ka võlad. Suurimad võlgnikud elektritootjatele on Tansaania manner ja Sansibari valitsus. Kokku võlgneti 2000.a. $61,25mln. Tansaania on võimsuselt võimeline tootma 561MW. Kidatu toodab 204MW, Mtera 80MW, Pangani Falls Redevelopment 68MW, Nyumba ya Mungu 8MW, Kihansi 180MW ja Hale 21MW. 7. Riigi põllumajandus Põllumajandus on Tansaania majanduse selgrooks, sealhulgas loomakasvatus ning metsandus. Need annavad 60% SKT väärtusest ning 80% töökohtadest ja ekspordist. 1996a. Tansaania riigi eelarves oli kuludeks ette nähtud 768mln$, aga tulusid 733mln$. Ligi 83% Tansaania tööjõust on hõivatud põllumajanduses.
annaabi.ee 
