Alljärgnevalt on toodud valik üldkeeles kasutatavaid lühendeid. a aasta aj ajutine ak arvelduskonto apr aprill AS aktsiaselts aug august aü ametiühing dets detsember dl dessertlusikatäis dots dotsent dr doktor e ehk E esmaspäev eKr enne Kristuse sündi EL Euroopa Liit e.m.a enne meie ajaarvamist end endine FIE füüsilisest isikust ettevõtja hr härra hrl harilikult ik isikukood ins insener IT infotehnoloogia j jõgi; jagu j.a juures asuv jaan jaanuar jj ja järgmine, -sed jm ja muu(d); ja mujal jms ja muud sellised, ja muud seesugust jmt ja mitmed teised, ja mõned teised jn joonis jne ja nii edasi jpt ja paljud teised jr juunior, junior jrk järjekord, järjekorranumber jsk jaoskond jt ja teised juh juhataja jun juunior, junior jv järv k küla; keel; kell; kopikas K kolmapäev k.a käesoleval aastal; kaasa arvatud kd köide kk keskkool; käskkiri kl klass; k...
Diktatuur- totalitaarne,autoritaarne diktatuur. (juhikultus,üks partei võimul, propaganda) Rahvasteliit-Pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon, mille eesmärk oli riikide omavaheliste tülide lahendamine ning rahvusvaheline koostöö (1919) Inflatsioon- ülikiire raha väärtuse langus (nt Saksamaal reparatsioonide tõttu) New Deal- Roosevelti reformid USA majandusse sekkumiseks, loodi uusi töökohti, ergutati tööstust,sekkuti pangandusse. see oli edukas 33' hakkas olukord paranema Börsikrahh- 24.okt.1929 New Yorki börsi must päev. Kõik soovisid oma aktsiad maha müüa(riik otsustas suurendada laenuprotsente), hinnad olid väga madalad. Suur depresioon- Majanduskriis. Põhjused: börsikrahh, kaupade ületootmine, ebamajanduslik käitumine, riik ei sekkunud majandusse F.D.Roosevelt- USA president, kes rakendas majandusse New Deali. Valtises 33-45(2ms ajal) A.Hitler- Natsi saksamaa juht, elu lõppes enesetapuga. J
1993. aasta põhikapitali miinimummäär 6 miljonit krooni kahandas pankade arvu 22-ni. Eesti kommertspanganduse algus Pankade esialgne tegevus keskendus valuutavahetusele ja spekulatsioonidele. Algselt olid intressid kõrged -- see julgustas hoiustama, kuid ei ergutanud laenu võtma. Pankrotid ei soodustanud hoiustamist ning ka valdava osa elanike sissetulekud ei võimaldanud eriti säästudel koguneda. 1997. aasta lõpus algas väliskapitali aktiivne sisenemine Eesti pangandusse -- Rootsi SEB-pank ja Swedbank omandasid osalused vastavalt Ühis- ja Hansapangas. Kuldajastu Pangandussektori kuldajastu langeb aastatesse 19961997, mil kiire majandusarengu tõttu leidis aset plahvatuslik kasv ka pangandussektoris. Kasvu rahastati valdavalt madalate kuludega välislaenude ja aktsiaemissioonide abil ning seega kasvas raha juurdevool, mis omakorda suurendas sisemaist nõudlust.
· Pereõigus reguleerib vanemate, laste ja abielu · Pärimisõigus tegeleb pärandusega · Äriõigus tegeleb juriidiliste isikute asutamise, tegevuse ja lõpetamisega Miks jaguneb eraõigus kolmeks? Tsiviil-, äri- ja majandusõigus. Erinev on riigi sekkumise määr neil kolmel õigusel. Kõige vähem tsiivilõiguses, kõige rohkem majandusõiguses. Majandusõiguses riigi kontroll kõige suurem, kuna riigi huvid mängus. Tagajärjed. Sekkumine pangandusse. Ülemaailmne majanduskriis. Miks riik sekkub pangandusse? Riigi huvid mängus, kui pank läheb pankrotti, siis suured sotsiaalsed tagajärjed/probleemid. Miks jaguneb eraõiguseks ja avalik õiguseks? Eraõigusel ja avalikul õigusel on erinevad põhimõtted, sp on need erinevad mõisted. Vabaduse põhimõte eraõiguses: et inimesi liigselt ei piirataks, et nad saaksid ikka olla loovad ja nautida oma õigusi vabadusele.
Selle põhjuseks on ajalooline tõik, et juba 1917. aastal Eesti (oma)valitsust üles ehitama asunud mees kaotas 1919. aasta kevadel peaministrikoha, mida ta oli juba enda omaks pidama harjunud. Paraku kinnitas Eesti Asutav Kogu 9. mail ametisse tööerakondlase ja võimeka riigimehe Otto Strandmanni valitsuse. See ei olnud intriig, vaid tulenes reaalsest jõudude vahekorrast Asutavas Kogus. Peaministrikohast ilma jäänud Päts satub siinses loos sõber Kallaste soovitusel pangandusse. Tegelikult vajas ta selleks vaevalt kellegi soovitust või nõu. Ajalooline Konstantin Päts tegeles tõepoolest mitmel alal ja pangandus oli üks neist. 1919. aastal osales ta Harju Panga asutamises ja oli mõni aeg ka selle esimees. Harju Panga nõukogu liige oli ka kindral Laidoner, kes koos sellesama Jaaksoniga, kes siin loos Artur Kallastes halbu eelaimusi tekitab, ehitas Tallinna Õllepruuli tänavale ruumika kahekordse maja, mida praeguseni tuntakse Laidoneri villana. 4
annaabi.ee 
