Korralik finantssüsteem on võimas tööriist areneva majanduse efektiivsuse suurendamiseks ning kasvu kiirendamiseks (5 lk 10). Seega võin öelda, et finantsvahenduse mõju majandusele ja finantssüsteemile on oluline, sest kuna finantsvahendus kuulub finantssüsteemi liigiks, ilma selleta ei haka finantssüsteem tõhusalt funktsioneerima. Kasutatud allikad 1. V.Zirnask, K.Liikane. Raha, pangad ja finantsturud 1 osa. Tallinn, 1994 2. V.Tõnisson.Panga funktsioonid. Eesti Pangaliidu väljaanne. 3. A.Juhkam. Finantsinstitutsioonid (s.h. finantsturud). Tartu Ülikool, 2001 4. V.Rukholm, S.Zdanova. Finantsvahenduse ülevaade. Eesti statistika aastaraamat, 2011 5. E.Listra. Finantssüsteemi funktsioonid. Tallinna Tehnikaülikool https://www.seb.ee/cgi-bin/unet3.sh/un3min.r? sesskey=&lang=EST&act=ARTIKKEL&frnam=INV&id=73 6. I.Lepik. Finantsvahenduse arengust Eestis aastail 1992-1995. Eesti Panga bülletään, 1996 7. Eesti Panga 1998, 1999
pole paika pandud 0,01 0,05 % panga varadest. Koostöö väliskoostöö - siseriigi koostöö Finantsinspektsioon suhtleb teiste riikide järelevalve astutustega. Kõige tihedam side peaks praegu olema Rootsiga. Andmeid saab kasutada oma seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. Kõige rohkem andmeid, mida finantsinspektsioon vajab, saab ta rahandusministeeriumilt. Justiitsministeeriumil on eriline roll kõikides muudes küsimustes. Hea Pangandustava Vastu võetud pangaliidu juhatuse poolt 1996. aastal. Soovitusliku dokumendina täitmiseks kõikidele pangaliidu liikmetele. Koosneb 12 punktist, mida pangad on omavahel kokku leppinud. 1. Pankadevaheline suhtlemine Selle juures pangad on ise deklareerinud, et püüavad olla korrektsed oma äripantnerite ja teiste partnerite suhtes. Piiranguna deklareerinud, et ei avalda selliseid andmeid, mis võivad tuua negatiivseid tagajärgi. Ainuke sanktsioon seisneb selles, et kui keegi on seda rikkunud,
pidurdub langus kinnisvaraturul see peataks nende laenuportfellide halvenemise.» Pangad viisid eurokursivaidluse kohtusse 06.01.2009 Postimees Gert D. Hankewitz Neli Eesti suuremat panka kaebasid 23. detsembril tarbijakaitse kohtusse, kuna ei nõustunud viimase ettekirjutusega konverteerida eurolaenude tagasimakseid Eesti Panga kursi järgi. «Pangad ei nõustunud tarbijakaitse seisukoha ja põhjendustega,» märkis pangaliidu tegevdirektor Katrin Talihärm kohtutee põhjuseks. Tarbijakaitse esitas möödunud aastal Swedbankile, SEBle, Nordeale ning Sampole ettekirjutused, millega nõudis, et pangad vahetaksid eurolaenude tagasimaksed ametliku Eesti Panga kursi, mitte enda kursi järgi, kuna viimasega teenivat pangad liialt suurt kasumit. Diskussioon eurokursi konverteerimise kohta kerkis üles eelmise aasta oktoobris, kui tarbijakaitse
annaabi.ee 
