aprillil 1933. 1932. aastaks oli RKP USAs madalseisus, moodustades vaid 29 % 1929. aasta RKPst. Ajavahemikul 1931. aasta septembrist kuni 1932. aasta aprillini loobus kullastandardist 24 maailmamajanduses domineerivat riiki. Kogu majanduse allakäik põhjustas usalduskriisi USA panganduse vastu. Devalveerimine sattus vastuollu monetaristide põhiideega tugevast rahast. Suure Depressiooni võib jagada järgmistesse faasidesse: I faas New Yorgi börsi krahh; II faas 1931. aastal alanud pangakrahhide ahelreaktsioon; III faas võistlev devalveerimine, riigid loobusid üksteise järel kullastandardist. Kuni 1936. aasta juunini kestis dzunglikord. Siis toimus Tripartite konverents. Suurriigid leppisid kokku, et oma valuutakurssi tohib muuta ainult rahvusvahelise kokkuleppega. 1935. aastaks saavutati kriisieelne tootmine, maailmakaubanduse kriisieelset taset enne II maailmasõda taastada ei suudetud. 24. oktoober 1929 oli New Yorgi börsil "must neljapäev": aktsiakursid langesid järsult
tollisõja; Kreditanstaldti pankrotistumine Austrias 1931. aasta suvel ja Inglise naelsterlingi devalveerimine 1931. aasta sügisel. Edaspidi hakkas oma raha devalveerinud riikide majandus aeglaselt paranema, samas kui teist rahapoliitikat kasutanud maades kriisist tingitud raskused jätkusid. Kriisi algus seostus nõudluse vähenemise, välisinvesteeringute kahanemise ja tollisõjaga. Juba 1929. ja 1930. aastal olid USA pangad hakanud oma Euroopasse investeeritud kapitali tagasi tõmbama. Pangakrahhide ahelreaktsiooni Euroopas vallandas Austria suurima panga Kreditanstalti maksujõuetuks muutumine 1931. aasta mais. Abiressursid jäid ebapiisavaks ja Austria valitsus kehtestas kitsendused pangahoiuste tagasitõmbamisele nii Kreditanstaltist kui ka teistest Austria pankadest. Üleilmse kuulsusega finantsasutuse kokkuvarisemine ja pankade sulgemine andis deposiitoritele kogu maailmas märku, et neil on oma hoiuste pärast põhjust muretseda.
teket. Süsteemiriski leevendamiseks 1. Makromajandusliku stabiilsuse tagamine (varade väärtuse järskude tõusude-languste vältimine), s.t. keskkond. 2. Pangakorraldajatele ja pangajärelevalvele võib anda volitused, mis võimaldaksid luua piisava kindlustusvõrgu, vältimaks hoiustajate kahjumeid seoses panga varade ebasoodsalt kiire müümisega ja hoiustaja pöördumist sularaha poole s.t. tagajärgede leevendamine. 3. Pangakrahhide põhjuste vältimine riskihaldusmeetmete rakendamisega. Makse- ja arveldussüsteemidega seotud keskpanga funktsioonid makse- ja arveldussüsteemidega seotud funktsioonid on viimastel aastatel kõikide keskpankade tegevuses tähtsustunud. Eesti Panga eestvedamisel on selles valdkonnas käivitunud reaalaja-suurarveldussüsteemi (RTGS) projekt. Sularaharinglusega seotud keskpanga funktsioonid Sularaharingluse korraldamisega tegelevad peaaegu kõik keskpangad.